Pangaliit osaleb Europoli ja Euroopa Pangandusföderatisooni läbiviidavas CyberScams teavituskampaanias, mille raames tõstetakse internetis levivate petuskeemide teemalist teadlikkust 28 EL liikmesriigis. Kampaania eesmärk on aidata kaasa enamlevinud online petuskeemide äratundmisele.
Kõige efektiivsem kaitse online pettuse ohvriks langemise vastu on selle kuriteoliigi osas potentsiaalsete ohvrite, st kõigi internetikasutajate teadlikkuse tõstmine. Ohtude teadvustamine abil oskavad internetikasutajaid end ning oma rahalisi vahendeid petturite eest kaitsta.
Järgneva nädala jooksul annab Pangaliit Rahatarkuse Facebooki lehel ülevaate enamlevinud petuskeemidest:
- Finantsjuhi pettus - Petised kontakteeruvad töötajaga, kes on volitatud tegema makseid. Esinedes ettevõtte juhi või partnerina petetakse maksma võltsitud arveid või tegema autoriseerimata makseid ettevõtte kontolt.
- Investeerimispettus – Petised pakuvad näilikult eksklusiivseid ja tulusaid investeerimisvõimalusi nt osakutesse, võlakirjadesse, krüptovaluutadesse, haruldastesse metallidesse, välismaisesse kinnisvarasse või alternatiivsesse energiasse.
- Arve pettus - Petised esinevad tavapärase koostööpartnerina ja paluvad arved tulevikus tasuda teisele pangakontole
- Phishing/Smishing/Vishing - petised helistavad või saadavad sõnumi või e-kirja selleks, et petta välja isiklikku infot, millega sinu kontodele sisse logida.
- Libapanga skeem - Pankade libakirjad sisaldavad tavaliselt linke, mis viivad võltsitud panga lehekülgedele, kus palutakse finants- ja isikuandmete avalikustamist, mida kurjalt ära kasutatakse.
- Armastuskirjade pettus - Petturid võtavad ohvritega ühendust peamiselt interneti tutvumislehekülgedelt, aga võivad otsida kontakti ka sotsiaalmeedia kanalite või e-kirja kaudu. Romantilise suhtlusega usalduse saavutamisele järgneb tavapäraselt palve rahaliseks abistamiseks nt kohtumise eesmärgil.
Tihti kasutavad ründajad kombineeritud tehnikaid, mis sisaldavad elemente enamlevinud skeemidest. Kuna paljudel juhtudel on potentsiaalse ohvri kohta hulgaliselt isiklikku informatsiooni internetist leitav on lihtne luua mulje, et isikut kellega kontakteerutakse teatakse kas tuttavate kaudu või tööalaselt. Näilise usalduse loomise abil on võimalik kasutajalt saada infot, mida ta tavatingimustes ei avaldaks ealeski võõrastele. Küberkurjategijate tehnikad on järjest keerukamad ning nende tegutsemine aina professionaalsem. Nad võivad esineda nii lapsepõlvesõbra kui ülemusena või väljendada huvi romantilise suhte loomiseks. Tänapäeva petised on osavad oma eesmärgi, sinu salajaste andmete ja lõpuks – sinu raha väljapetmisel.
2018.a. interneti ja organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangu kohaselt on isikute online manipulatsioon kasvava osatähtsusega küberkuritegevuse komponent. Kurjategijad manipuleerivad internetikasutajatega selleks, et saada kätte kasutaja isiklikku informatsiooni, võtta üle nende kontosid, varastada identiteeti, sooritada ebaseaduslikke makseid või veenmaks kasutajaid tegema mõnda eeltoodust. Ühest mõtlematust klikist võib piisata, et avada uks, mille käigus võetakse üle terve ettevõtte arvutivõrk.
Jälgi kampaaniat rahatarkuse veebilehel: https://www.facebook.com/rahatarkus/
Lisainfo:
Tiit Hallas
Pangaliidu infoturbe toimkonna juht
tiit.hallas@lhv.ee