Pangaliit: ootame riigilt selget tegevuskava pangasaladuse pärimise ja töötlemise reeglite osas

“Juhime tähelepanu vajadusele tagada pangasaladusena käsitletava teabega tutvumise osas õigusselgus ja kutsume valdkondi juhtivaid ministeeriume üles astuma koostöös konkreetseid samme kõigi õiguskantsleri osutatud puuduste kõrvaldamiseks,” ütles Eesti Pangaliidu juht Kadri Kiisel. Pangandussektor on avatud igakülgseks koostööks sisulise ja kvaliteetse lahenduse leidmisel. “Selgust, kuidas õiguslik raamistik korrastatakse, vajavad nii pangad, kliendid kui ka ühiskond tervikuna. Pangasaladusega tutvumine ehk privaatsfääri sekkumine peab saama õiguslikult läbipaistvalt ja kiiresti reguleeritud,” rõhutas Kiisel. 

06 august 2025

Ühiskond vajab õiguskantsler Ülle Madise 1. juulil avaldatud kontrolli tulemuste avaldamise järel selgust, kellel ja mis tingimustel on pangasaladusele õigus ligi pääseda, kuna olemasolev raamistik ei ole piisav. Õiguskantsler tõi välja, et riigil puudub kontroll selle üle, kuidas täitmisregistri kaudu antud juurdepääsuõigust kasutatakse, ja on küsitav, kas teatud asutuste puhul õigus andmeid näha eksisteerib. Need on tõsised ja sisulised probleemid, millega tuleb tegeleda koheselt, kaasates lahenduste leidmisse vajalikke osapooli, probleemi tõsidust tunnistades ning läbipaistvalt. 

Riik lõi täitmisregistri eesmärgiga lihtsustada riigi ülesannete täitmiseks vajalike andmete kogumist. Selle loomisega andis riik erinevatele ametkondadele õiguse pääseda ligi pangasaladusele. Registri vahendusel päringute tegemine ja vastamine kujundati riigi poolt automaatseks infovahetusprotsessiks. 

Pangad on endale pandud kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja tegutsenud teadmises, et õigust pääseda ligi pangasaladusele on kasutatud kooskõlas kõigi seadustega, sh põhiseadusega. Õiguskantsler osundas, et õiguslik raamistik täitmisregistri kasutamiseks ja sellega seotud järelevalvemehhanismid on puudulikud ning infovahetuskanali kasutamise üle puudub vajalik järelevalve. 

See teadmine nõuab kiiret reaktsiooni ja kohest tegutsemist. Kui riik andmeid oma ülesannete täitmiseks töötleb, peab igaühel olema kindlus, et seda tehakse õiguspärasel viisil, põhjendatult ja minimaalses vajalikus ulatuses. Õigusriigis ei saa nendes küsimustes olla mitmetimõistmist. 

Viimaste päevade suhtlus Pangaliidu ja riigi vahel kiirete ning tõhusate lahenduste leidmiseks peegeldab üksmeelt mitmetes olulistes aspektides. Oleme ühel meelel, et selgelt ja ühemõtteliselt tuleb reguleerida, kellel, millistel juhtudel ning mis ulatuses ja eesmärkidel on õigus pääseda ligi pangasaladusele. Ühtlasi efektiivse kontrollikeskkonna loomise olulisuses, mis tagab seaduslike ning põhistatud andmepäringute tegemise. Samuti vajaduses kaasata lahenduste loomisesse kõik seotud huvigrupid kas otse või esindusorganisatsioonide kaudu. 

Oleme hiljuti näinud mitmeid riigipoolseid samme, mis loovad kindlust, et lahenduste väljatöötamisega tegeletakse. Möödunud reedel (1. augustil) justiits- ja digiministriga toimunud kohtumise järel on ministeerium Pangaliidule edastanud ülevaate plaanitud tegevustest vastusena õiguskantsleri 1. juuli kirjale. Olulisemate arengutena on vastu võetud registri põhimäärus, hinnatud selle põhjal kõigi päringuid tegevate asutuste õigused ja jäetud välja need, kelle puhul tuleb õigusliku selguse huvides seadusi muuta. Ühtlasi liidetakse justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kinnitusel hiljemalt järgmise aasta veebruaris täitmisregister andmejälgija teenusega. 

Lisaks valmistab Rahandusministeerium õigusselguse tagamiseks ette seaduste muutmist. Muudatuste eelnõu plaanitakse kooskõlastusringile saata sügisel. 

Ootame lahenduste leidmise protsessis tõhusat koostööd, sest ühiskond tervikuna ootab riigilt konkreetseid samme, selgust ja lahenduste koordineerimist.