Maksekeskkonna Foorumi kohtumisel tõdeti, et kuigi inimeste teadlikkuse tõstmine on endiselt kriitiliselt tähtis, on sama oluline ka tõhus koostöö maksepettuste ärahoidmiseks ja nende lahendamiseks. Samuti tuleks kõrvaldada regulatiivsed piirangud pettustega võitlemisel: näiteks õngitsuslehtede blokeerimine võiks olema lihtsam ja kiirem, telekomiettevõtetel võiksid olla paremad hoovad pettuslike numbrite sulgemiseks jne. Pettureid tuleks takistada juba enne seda, kui nad ohvritega ühendust võtavad ja keerulisemaks teha ka see faas, kui nad on ohvrilt raha siiski kätte saanud. Petturite ohvriks võib langeda igaüks; on iganenud arusaam, et ohvrid on vaid vanemad inimesed või need, kellel on vilets finantskirjaoskus.
Eesti Panga asepresident Veiko Tali kutsus kõiki foorumil osalejaid teada andma, milliseid kitsaskohti nad petturitega võitlemisel näevad, et üheskoos saaks neid võimaluste piires kõrvaldama hakata. „Petturid tegutsevad tööstusharuna ja neil on praegu liiga lihtne inimestelt ja ettevõtetelt raha kätte saada. Peame üheskoos tegema rohkem tööd selle nimel, et maksepetturite elu oleks võimalikult ebamugav ja keeruline. Tuleb olla ka vilkam regulatsioonide kohendamisel ja digivõimaluste kasutamisel,“ tõdes Tali. Järgmine kohtumine on MKFi raames plaanis juba sel kevadel. Vahepeal pannakse kokku tegevusnimekiri kitsaskohtadest, mille kõrvaldamine ühiselt riigi- ja erasektori koostöös aitaks petturite elu tõkestada.
Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Veiko Kiik sõnas, et pettuste ennetamise võti peitub suuresti inimeste endi teadlikkuses. „Lihtsad sammud, nagu oma autentimisvahendi ja PIN-koodide funktsionaalsuse tundmine, kergekäeliselt isiklike andmete jagamise vältimine ning põhilised teadmised petuskeemide kohta aitavad inimestel oma vara kaitsta,“ tõi Kiik näiteid ennetussammudest.
Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt rõhutas kelmuste ennetamisel erinevate osapoolte koostööd ja ühist jõupingutust. Lisaks tõi ta välja, et politsei on üha enam keskendunud sellele, kuidas tõhusalt ennetada ja takistada keerukaid kuritegelikke skeeme, mis ohustavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Paraku pöördub aga jätkuvalt iga päev politseisse hulgaliselt kannatanuid, kes on kelmidele kaotanud kõik oma säästud. „Tasub kriitiliselt mõelda, kas senitehtust peaks vaatama ka kaks sammu kaugemale. Kui tehnoloogia saab olla nende kuritegude võimaldajaks, saab see olla ka pettuste peatajaks või pärssijaks,“ lisas Kelt.
Selleks, et võidelda maksepettustega ja vähendada nendest tulenevaid kahjusid tarbijatele, tegi Euroopa Komisjon 2023. aastal rea ettepanekuid makseteenuste osutamise reeglite muutmiseks. Rahandusministeeriumi esindaja Jarmo Liliumi sõnul on uute ettepanekute eesmärk veelgi suurendada tarbijakaitse ja konkurentsi taset elektrooniliste maksete valdkonnas, sest elektrooniliste maksete ja e-kaubanduse maht on Euroopa Liidus pidevalt kasvanud. Muudatustega reguleeritakse muu hulgas, kuidas pangad ja teised makseteenuste pakkujad saavad omavahel jagada pettustega seotud teavet, samuti viise tarbijate teadlikkuse suurendamiseks. Lisaks soovib Euroopa Komisjon täpsustada nõudeid maksete autoriseerimiseks, et tarbijad saaksid veenduda, et nad tõesti soovivad konkreetset rahaülekannet teha ja et tegu pole pettusega. Tahetakse laiendada ka võimalusi, kuidas pettuse ohvriks langenud tarbijad oma raha tagasi saadavad. Hetkel on liikmesriigid kõiki neid ettepanekuid omavahel läbi rääkimas. Kui vastav kokkulepe sünnib sel aastal, võiksid uued reeglid rakenduda tõenäoliselt 2027. aastal.
Eesti Panga andmetel on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud pettuste arv nii maksekorralduste kui ka kaardimaksete puhul. Peamiselt pannakse pettuseid toime internetis tehtavate kaardimaksete ehk e-ostude ja internetipanga maksekorraldustega. Eesti pangakaartidega toimus 2023. aastal 18 300 kaardipettust ning pettuste tagajärjel kaotasid inimesed petturitele 2,6 miljonit eurot. Maksekorralduste pettused küündisid 5800 tehinguni summas 10,6 miljonit eurot. Euroopa vastavate numbritega võrreldes on Eestis olukord siiski mõnevõrra parem. Kui Eestis on pangakaardiga tehtud tehingutest pettuslik iga neljas 100 000st, siis Euroopas tervikuna on see arv veelgi suurem ─ 15 tehingut 100 000st. Maksekorralduste puhul on Eestis trend vastupidiselt natukene kehvem. Märgata on, et suur osa pettustest esineb Euroopa-väliste maksete puhul, millele ei rakendu alati tugeva autentimise nõuded. Eriti ettevaatlik tuleb olla välismaistes e-poodides osteldes, et vältida nii libakaupmeeste võltsveebilehtede külastamist kui ka raha kandmist tundmatutele isikutele või firmadele. Kelmid oskavad osavalt ära kasutada inimeste teadmatust, rakendades psühholoogilist survet, veenvat jäljendamist ja andmepüüki, et eksitada ohvreid tehinguid tegema või tundlikke andmeid avaldama.
Lisainfot, kuidas petuskeeme ära tunda leiab Pangaliidu pettuse ennetamise kodulehelt https://pettuseinfo.ee/
Maksekeskkonna foorumisse kuuluvad Eestis tegutsevad pangad ja teised makseteenuste pakkujad, pangaliit, rahandusministeerium, makseteenuste kasutajad, huvirühmade, sh avaliku sektori (kaupmeeste ja ettevõtjate liitude) esindajad ja taristuettevõtted. Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna arengut ja kohanemist rahvusvahelisel makseteenuste turul toimuvate muutustega. Alates 2012. aastast koos käivat maksekeskkonna foorumit juhib Eesti Pank.