Viktoriini lahendamisele kulunud keskmine aeg oli 8 minutit. Pea veerand lahendanutest olid koolinoored vanuses 13–15 aastat. Enim valmistas osalenutele peavalu küsimus sellest, milleks on võimalik kasutada ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID PIN-koode. „Vaid veidi enam kui pooled vastanuist mõistsid, et PIN-koodidega saab nii inimese identiteedi varastada kui ka tema nimel erinevaid lepinguid sõlmida, kui tema pangakontolt makseid teha, ning et PIN1-ga saab ennast tuvastada ja PIN2 on inimese allkiri,“ sõnas Metsküla ja nentis, et eestimaalasi jätkuvalt ohustava pettuste laine tõttu on digitaalsete autentimisvahendite PIN-koodid miski, mille toimimine tasuks igaühel endale lõpuni selgeks teha.
Kõige lihtsamaks osutus küsimus tulumaksust – 90% inimestest teadis, et tulumaksu maksab töötaja oma maksustatavalt tulult, tööandja peab selle palgast kinni ja kannab maksuametile.
Esimese rahatarkuse viktoriini üldvõitja saab aastaks Investor Toomase investeerimisklubi liikmeks. Kaks kõige nutikamat 13–15-aastaste seast sõidavad aga auhinnaks Brüsselisse, esindama Eestit üleeuroopalisel rahatarkuse viktoriinil. Lisaks saab 13–15-aastaste esikolmik külastada koos klassikaaslastega Swedbanki uut rahatarkuse keskust.
Kõigi osalenute vahel loosisime lisaks välja hulga auhindu: üks ühele mentorkohtumised Eesti rahatarkuse saadikute Kristi Saare ja Kristjan Liivamägiga, kaks pääset kahele tänavusele Investeerimisfestivalile, viis 50-eurost Rahva Raamatu kinkekaarti, viis 100-eurost Piletimaailma kinkekaarti ja Eesti Panga meenemünte.
„Osaga võitjatest ei ole me seni ühendust saanud. Kui osalesid viktoriinil, kontrolli palun oma e-postkasti, ehk ootab Sind seal auhind,“ rääkis Metsküla.
Märts on traditsiooniliselt üleeuroopaline rahatarkuse kuu. Viimaste aastate uuringud joonistavad Eesti rahatarkusest üsna omapärase pildi: 31% inimestest peab oma finantskirjaoskust heaks, samas kui vaid 42%-l on vähemalt kolme kuu sissetuleku suurune säästupuhver ning ligikaudu iga viies inimene ütleb, et tema kulud on sama suured või suuremad kui sissetulek. Riikliku finantskirjaoskuse uuring nendib, et inimeste teadmised ei väljendu alati igapäevases rahatargas käitumises.