Pettused on viimastel aastatel muutunud aina keerukamaks, organiseeritumaks ja rahvusvahelisemaks. Pangaliidu hinnangul on ainus võimalus nende tõhusamaks tõkestamiseks sektorite, asutuste ja ettevõtete vaheline koostöö, mida toetavad tõhus õiguskeskkond ja tihe infovahetus.
„Pangad on pettuste tõkestamise eesliinil, kuid ei saa katta kogu ahelat. Pangaliidu hea tava loob siinsetele pankadele ühise raami, mille alusel teha koostööd nii omavahel kui teiste asutuste-ettevõtetega, arendada tehnilisi kaitsemeetmeid ja aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel pettusi paremini ära tunda,“ ütles Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma.
„Finantspettused on kujunenud üheks suurimaks väljakutseks nii finantssektorile kui ka ühiskonnale tervikuna. Digikeskkonna areng on muutnud pettused senisest ulatuslikumaks, professionaalsemaks ja rahvusvahelisemaks. Kasvavate ja kiiresti muutuvate ohtude taustal on ühtsed põhimõtted ja tihe koostöö olulisemad kui kunagi varem. Hea tava on oluline samm selle suunas, et Eesti pangad tegutseksid pettuste tõkestamisel veelgi ühtsemalt ning suudaksid uusi ohte kiiremini tuvastada ja neile reageerida,“ ütles Eesti Pangaliidu volikogu juht Mari Mõis.
Hea tava kohaselt on pankade jaoks esmatähtis klientide vara kaitse. Pangad arendavad selleks autentimise ja seadmete turvalisust ning küberjulgeoleku lahendusi, tõhustavad maksete seiret ja peavad oluliseks klientide põhjalikku teavitamist. Samuti koolitavad pangad pidevalt uute pettuste liikide osas oma töötajaid, abistavad juba pettuste ohvriks langenud kliente ja tõhustavad pettuste ärahoidmiseks omavahelist infovahetust.
Pettuste tõkestamise meetmete kava keskendub eeskätt kahele enim levinud ja suurema kahjuga pettusetüübile: neist esimene on konto ülevõtmine, kus inimene annab petturile ligipääsu oma kontole või autentimisvahendile, teine aga autoriseeritud maksekelmus, kus inimene teeb makse ise, kuid petturi mõju all olles.
Pangad kasutavad pettuste tõkestamisel monitooringusüsteeme, mis arvestavad muu hulgas makse suunda, makse saajat, selle uudsust, makse summat ja mis tahes muid kõrvalekaldeid kliendi tavalisest käitumisest. Meetmete kava järgi jätkavad pangad nende süsteemide ajakohastamist ja arendamist, et need vastaksid muutuvatele petuskeemidele.
„Tänavu plaanime veel mitut praktilist sammu. Liigume edasi riskipõhiste lahendustega, mis aitavad veel kiiremini ja tõhusamalt tuvastada ebatavalisi makseid, märkavad uut seadet või uut ligipääsu kontole. Samuti vaatame senisest süsteemsemalt üle klientide tehingu- ja sularahalimiidid ning suuname ettevõtteid kasutama suuremate maksete puhul nelja silma põhimõtet," lisas Horma. „Petturite jaoks on kõige väärtuslikum kiirus. Seetõttu on oluline, et suudaksime kahtlased maksed ja ebatavalised ligipääsud tuvastada enne, kui raha jõuab kontolt lahkuda. See võib tähendada täiendavat kontrolli, kliendi teavitamist või tehingu peatamist olukorras, kus mitu riskitegurit langevad kokku. Kõige selle juures peame silmas ka seda, et kõik kasutusele võetud meetmed oleksid võimalikult tõhusad ning samal ajal ei takistaks olulisel määral igapäevase panganduse jätkumist. Madala riskiga arveldamised peaksid saama jätkuda samalaadselt,“ lisas Sandra Horma.
Hea tava on Pangaliidu liikmete vabatahtlik kokkulepe, mis väljendab pankade ühist tahet ja jagatud põhimõtteid pettuste tõkestamisel. Iga pank säilitab seejuures õiguse valida ja rakendada konkreetseid meetmeid vastavalt oma klientidele, teenustele, riskidele ja tehnoloogilisele valmisolekule.
Pangaliit hakkab head tava ja meetmete kava regulaarselt üle vaatama. Meetmete tegevuskava vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajadusel täiendatakse seda vastavalt petuskeemide muutumisele, regulatiivsetele arengutele ja pankade kogemuse lisandumisele.
Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise hea tava eesmärk on:
- kirjeldada ühiseid väärtusi, suuniseid ja põhimõtteid, millest pangad pettuste tõkestamisel lähtuvad;
- suurendada pankade ja ühiskonna teadlikkust pettuste riskidest ning kaitsemeetmetest;
- edendada tulemuslikku koostööd pettuste tõkestamisel pangandussektoris, avalikus sektoris ja teiste partneritega.