Rahapesu ja terrorismi tõkestamine

Mis on rahapesu?

Rahapesu on protsess, millega kurjategijad püüavad varjata oma ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadud tulude päritolu. Rahapesu on kuritegu, millele eelnevad materiaalset tulu toovad kuriteod (eelkuriteod). Kui aastakümneid tagasi käsitleti eelkuritegudena ainult uimastikuritegusid, kus kuritegelik tulu oli eriti suur, siis nüüd on põhimõtteliselt iga kuritegu, millest kuritegelikku tulu saadakse, võimalik käsitleda rahapesu eelkuriteona.

Klassikaliselt jagatakse rahapesu kolme põhistaadiumi. Esimene on paigutamine, milles tuleb kuritegelik tulu paigutada finantssüsteemi, kus saab kasutada ülekanderaha või muid mittesularahalisi finantsinstrumente. Teine etapp on laotamine, kus kasutatakse mitmeid tehinguid, et peita varade päritolu, näiteks jagatakse varad mitmeks osaks ning liigutatakse neid mitme konto kaudu erinevate firmade vahel. Kolmas etapp on integreerimine, kus varad sulatatakse seaduslikku majandusse näiteks kinnisvara, aktsiaid või ettevõtteid ostes.

Kirjeldatud esimesele staadiumile võib ka eelneda küberkuriteoga saadud tulu kiire muundamine sularahaks või muuks alternatiivseks maksevahendiks, mis siis uuesti finantssüsteemi tahetakse paigutada.

Rahapesijate peamine eesmärk on siiski kaotada ära seos kuriteo ning sellest saadava varalise tulu vahel, soovides jätta muljet, et tegemist on legaalset päritolu rahaga.

Mis on terrorismi rahastamine?

Viimastel aastatel on ühiskondlikku julgeolekut ohustanud üha rohkem terrorikuriteod, mida panevad toime nii arvukate terroriorganisatsioonide liikmed, kui nende ideoloogiat jagavad üksikisikud. Kui algselt pandi neid toime valdavalt plahvatuste ja relvastatud rünnakutega, siis aja möödudes on leitud üha uusi meetodeid, näiteks transpordivahendeid kasutades. Ühes uute meetoditega laieneb ka terrorikuriteo mõiste.

Ka terrorismi rahastamist mõistetakse üha laiemalt. Esmalt on terrorismi rahastamine igasuguse terroriteo, selle toimepanija, terroristliku organisatsiooni ning iga selle liikme igasugune toetamine või rahastamine kas otsese või kaudse vara või teenuse annetamise, annetamiseks kogumise või kasvõi öömaja andmise kaudu. Teisalt loetakse terrorismi rahastamiseks ka terroristliku organisatsiooni liikme või terroriteo toimepanija lähedaste toetamine, sealhulgas ka igapäevaelu kulutuste katmist ja kasvõi pereliikmele toidu või ravimite ostmist. 

Mis on rahvusvaheline sanktsioon?

Rahvusvaheline sanktsioon on meetmete kogum, mille kehtestab Euroopa Liit (EL) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) või Eesti Vabariigi Valitsus. Tegemist on mittesõjalise meetmega, mis rakendatakse eesmärgiga säilitada või taastada rahu, hoida ära konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, toetada ja tugevdada demokraatiat, järgida õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust.

Meetmed on mittemajanduslikud (näiteks sissesõidupiirang, koostöö peatamine jmt) ja majanduslikud. Majanduslikud meetmed jagunevad kaubanduslikeks (näiteks kaubandusembargod) ja finantssanktsioonideks.

Mida tähendab rahvusvaheline finantssanktsioon?

Kas ma pean midagi teadma rahvusvahelise finantssanktsiooni kohta täpsemalt või kontrollib pank minu eest kõik vajaliku ise ära?

Kas isegi ravimite või toidu ostmiseks ei tohi anda raha kui isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni nimekirjas?

Kas ma võin saada karistada kui teen ülekande rahvusvahelise finantssanktsiooni nimekirja kantud isikule?

Kui keegi palub minu konto kaudu omale välismaalt raha saada, siis kas see on ohutu?

See ei ole ohutu ning teil tasub sellise palve saamisel endalt küsida, miks ei kanta raha otse tema enda arvele? Juhtumid, et inimesel ei ole kuskil pangakontot või pank keeldub kontot avamast on ülimalt harvad ja alati on selleks mõjuv põhjus. Näiteks pangal on põhjendatud kahtlus, et kontot avada sooviv isik on seotud rahapesuga.

Välismaalt teise isiku jaoks raha saamisel on mitmeid ohte, alates sellest, et te ei tea, mis tehingu taga on, lõpetades sellega, et võite endale saada kaela tahtmatu laenukohustuse või süüdistuse rahapesus või terrorismi rahastamises. Viimaste näol on tegemist kriminaalkorras karistatavate tegudega.

Miks pangad küsivad nii palju andmeid konto avamisel?

“Tunne oma klienti” on seadusega määratud kohustus pankadele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning rahvusvaheliste piirangute (sh rahvusvaheliste sanktsioonide) rakendamiseks ning nende rikkumise vältimiseks. Konto avamiseks pangas tuleb igal pool maailmas esitada pangale erinevaid enda kohta käivaid andmeid, küsitava info maht sõltub konkreetse riigi seadusest.

Rahapesijate, terroristide ja muude kriminaalide hulk, keda nende regulatsioonidega püütakse, moodustab kogu rahvastikust kaduvväikese osa, mistõttu tekib inimesel konto avamisel küsimus, kuidas see kõik teda puudutab. Põhjus on lihtne. Ilma klienti tundma õppimata ehk temalt andmeid küsimata, kurjategijaid tavainimesest või seaduskuulekast ettevõtjast eristada võimalik pole.

Miks pangad küsivad informatsiooni ka neilt, kes juba on nende klient, hoolimata, et pank “ju näeb” nende tegevust?

Pankade kohustus olla kursis kliendi tegevusega ei ole ühekordne toiming. Pank saab palju vajalikku infot kliendi kohta igapäevateeninduse käigus (nt klient võtab laenu, teeb tehinguid), kuid on andmeid, mida vastavalt seadusele tuleb uuendada ja mida pangal ilma kliendilt küsimata ei ole võimalik saada. Sellisteks andmeteks võivad näiteks olla kliendi kontaktaadress, maksuresidentsus või töökohaandmed.

Kliendi andmete uuendamine ei saa olla ainult registritel ja tehingutel põhinev automaatne protsess, vaid peab toimuma kliendi ja pangavahelise suhtluse teel, kasvõi selleks, et pank saaks veenduda, et saadud andmed on õiged ja kehtivad.

Lisaks regulaarsele andmete uuendamisele võib pank pöörduda kliendi poole saamaks informatsiooni  kliendi tehingu kohta. Põhjuseid võib olla mitmeid, näiteks tehing kaldus kõrvale kliendi poolt tavapäraselt tehtavast või küsitakse välismaksete teostamise korral tehingu kohta selgitust seda töötlevast pangast.

Mis on maksuresidentsus?

Maksuresidentsus on maksuõiguslik termin, mis tähendab põhimõtteliselt seda, millise riigi maksuseaduse alusel isiku tulusid maksustatakse. Maksuresidentsus selgitatakse välja selle riigi reeglite kohaselt, kus on inimese alaline elukoht või juriidilise isiku registreerimise koht.

Nii loetakse Eesti õiguse kohaselt maksuresidendiks inimene, kes on 12 kuu jooksul viibinud Eestis vähemalt 183 päeva ning maksuamet on kinnitatud pärast vastava avalduse esitamist isiku maksuresidentsuse riigiks Eesti.

Paljud riigid kasutavad täiendavaid identifitseerimisnumbreid, mis lihtsustavad maksude haldamist. Eestis selliseid eraldiseisvaid numbreid ei kasutata. Füüsilise isiku puhul on identifitseerimisnumbriks Eesti isikukood, juriidilise isiku puhul registrikood.

Kes on PEP?

Lühend PEP tuleb inglisekeelsest väljendist Politically exposed person. Eesti keeles on selle vasteks Riikliku taustaga isik ehk eraisik, kes täidab või on viimase aasta jooksul täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid või kes on sellise isiku pereliige või lähedane kaastöötaja. PEP-ide tuvastamine on oluline, kuna pankadel on kohustus kohandada PEP-ide suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid.

Kes on avaliku võimu oluliste ülesannete täitjad, saate lugeda siit.

PEP-i pereliige on abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik, lapsed, vanemad ja nende abikaasad või abikaasaga samaväärseks peetavad isikud. PEP-i lähedased kaastöötajad on näiteks eraisikud, kes omavad koos PEP-iga äriühingut või mistahes õiguslikku ühendust või on PEP-iga lähedastes ärisuhetes. Samuti ka näiteks isik, kes on juriidilise isiku või õigusliku üksuse, mis on teadaolevalt asutatud PEP kasuks, ainus kasusaav omanik.

Mis minust saab kui mu ema või isa on Riigikogu liige – kas mul on piirangud raha kasutamisele?

Kes on tegelik kasusaaja?

Pangad peavad koguma tegeliku kasusaaja kohta infot nii rahapesu tõkestamise kui ka maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate kohustuste  täitmiseks.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes:

11) teostab oma mõju ära kasutades kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse;

12) lõplikult omab äriühingu aktsiaid, osasid, hääleõiguseid või teostab lõplikku kontrolli äriühingu juhtimise üle;

13) omades 25% pluss üks või rohkem aktsiatest, osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise või kontrollimise kaudu, (kaasa arvatud esitajaaktsiad) või kontrollides muul viisil juriidilise isiku juhtimist.

Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendamist ei ole tegelikku kasusaajat võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik siiski eksisteerib, käsitletakse tegeliku kasusaajana kõrgema juhtorgani liiget.

Kas eraisikul võib olla tegelik kasusaaja?

Võib, kui konto omanik ei ole rahaliste vahendite tegelik omanik või kontol tehakse toiminguid mõne muu isiku kasuks. Sellisel juhul on tegelikuks kasusaajaks see isik, kelle huvides neid tehinguid tehakse.

Miks mitteresident on kõrgema riskiga klient?

Ainult mitteresidendi staatus ei too endaga kaasa automaatselt kõrgemat riskiastet. Sageli aga määratakse kliendisuhte alustamisel enamikele mitteresidentidele kõrgem riskiaste ning seda tulenevalt asukohariigi erisustest. Tihti on hoolsusmeetmete täielik kohaldamine mitteresidendist kliendi suhtes ka raskendatud või vähemasti töö- ja ajamahukam. Pank peab siingi lähtuma “Tunne oma klienti” nõuetest ning kuni pank ei ole veendunud, et nõuded on täidetud piisava hoolsusega, tuleks mitteresidendist (ja vajadusel loomulikult ka residendist) klienti kohelda kui kõrgema riskiga klienti ja pöörata tema tegevusele kõrgendatud tähelepanu.

Teatud riikidest pärit mitteresidentide kõrge riskiaste võib olla tingitud ka ainult kliendi residentsusriigist. Sellised riigid on tavaliselt kas riskiriigid, kus ei kohaldata piisavaid rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või riigid, mille suhtes kohaldatakse rahvusvahelisi sanktsioone.

Kas e-resident saab konto avada pangas?

E-residentsus võimaldab kliendiks saada sooviva inimese isikusamasust tuvastada ja kontrollida infotehnoloogilise vahendi abil, mis tähendab, et pangakontorisse ei pea tulema füüsiliselt kohale. E-residendid on olemuselt tavalised mitteresidendid. Sellest tulenevalt võivad pankade nõuded konto avamisel e-residendist kliendile olla suuremad kui residentidele ning konto avamine pangas sõltub konkreetse panga nõuete täitmisest.

Kas videotuvastus on sama turvaline kui pangas käies?

Infotehnoloogilise vahendi abil tuvastamine on samaväärne pangakontoris teostatud tuvastamisega. Mõlemal juhul tuleb täita “tunne oma klienti” nõudeid, kliendiks saada sooviv isik peab täitma ankeedi ning vastama vahetu intervjuu käigus panga küsimustele.

Isikusamasuse tuvastamine infotehnoloogilise vahendi abil võimaldab pangal teostada tuvastamisega samaaegselt kontrolli andmebaasidest ning kasutada soovi korral näotuvastustarkvara. Kuivõrd isikusamasuse tuvastamise protsess salvestatakse, on pangal võimalik protsessi vajadusel uuesti üle vaadata.

Infotehnoloogilise vahendi abil tuvastamisele, infovoo kvaliteedile ning infosüsteemile endale on kehtestatud nõuded vastavalt rahandusministri määrusega.

Miks mu kontol on limiidid oma raha kasutamiseks?

Limiidid on vajalikud vähendamaks võimaliku kahju tekkimise ohtu. Kuigi pangad panustavad maksimaalselt sellesse, et klientide kontod oleksid kaitstud, ei saa lõpuni välistada ohtu, et kontole pääseb ligi selleks õigust mitteomav isik. Siinjuures on just konto suhtes kehtestatud limiit see vahend, mis takistab kurjategijal käsutamast kogu kontol olevat raha ning juhtumi avastamisel on pangal võimalik tagada ülejäänud raha säilimine kliendi kontol.

Kellel on õigus minu kohta andmeid saada?

Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust erinevates seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses nimetatud ametiasutustele või isikutele. Seaduse alusel pangasaladust saama õigustatud isikud on loetletud Krediidiasutuste seaduses. Seaduses nimetamata isikutele võib pangasaladust avaldada ainult kliendi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku olemasolul.

Kas pank saadab minu kohta andmeid politseile?

Pank omal initsiatiivil (v.a isikusamasuse tuvastamine PPA andmebaasi kaudu) kliendiandmeid Politsei- ja Piirivalveametile ei saada. Pank peab edastama kliendiandmed Politsei- ja Piirivalveametile juhul kui  viimane viib läbi kriminaalmenetlust ning andmed edastatakse sel juhul vastusena järelepärimisele.

Kas pank saab keelduda minu käest saadud andmete kustutamisest?

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab krediidiasutust säilitama kliendi isikusamasuse tuvastamisega seotud dokumente (ja nendel olevaid andmeid) vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.