Kestlik finantseerimine

Ülemineku teekaart

Paljud Eestis tegutsevatest pankadest on võtnud endale vabatahtliku kohustuse, kohandada oma tegevus Pariisi kokkuleppe eesmärgiga saavutada neto kasvuhoonegaaside neutraalsus aastaks 2050. Pangad on teinud seda peamiselt tulenevalt Euroopa Keskpanga nõuetest kui ka oma strateegilistest eesmärgikidest jätkusuutlikult madala süsinikuheitega majanduse poole liikuda. Sellised pangad on seadnud endale eesmärgid nii oma operatiivse kui ka oma laenuportfelli süsiniku jalajälje vähendamiseks ning loonud individuaalsed teekaardid nende eesmärkide saavutamiseks.

Mida tähendab ülemineku teekaart reaalmajanduses

Ülemineku teekaart madala süsinikuheitega majandusmudelile on oluline, kuna viimane on võti kliimamuutuste leevendamisel ja keskkonnasäästliku tuleviku loomisel. Süsinikuheite vähendamine aitab piirata globaalset soojenemist, vähendada saastet ja sõltuvust fossiilkütustest, ning soodustab jätkusuutlikku majanduskasvu.
Eesti valitsus on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 70% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega ning on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Konkreetsed vahe-eesmärgid ja sammud lepitakse kokku kliimaseaduse väljatöötamise raames Eesti kestlikuma majandusmudeli kujundamise eesmärgil.

Eesmärgid, mida läbi räägitakse on rasked üksi saavutada. Kliimaministeeriumi poolt on loodud algatus, leppida kokku tööstusliitude ja oluliste valdkondade raames teekaartide loomine. Näiteks on loodud Eesti vesiniku teekaart ja Eesti ringbiomajanduse teekaart.

Pangandussektor veel tööstusharu üleseid eesmärke ja teekaarti kokku ei ole leppinud ning alustab selle tegevusega 2025 peale kliimaseaduse rakendamist.

Mida tähendab ülemineku teekaart panganduses

Pankade roll ühiskonnas on toetada üleminekut madala süsinikuheitega kestlikule majandusmudelile ja tänu sellele kehtivad pankadele lisaregulatsioonid. Näiteks on üks panade kohustus kvantifitseerida kliima riskide mõju oma bilansile erinevate tulevikustsenaariumite puhul ja kindlustada piisava kapitali olemasolu nende riskide realiseerumisel (loe lisaks sektsioonis Riskide hindamine (ECB Climate Guide)).
Pankade vaatest aitab ülemineku teekaart tõsta pankade vastupanuvõimet kliimariskidele ja vähendada nende riskide mõju bilansile. Pangad on tundlikud kliimariskidele peamiselt läbi oma laenuportfelli. Nende poolt finantseeritud ettevõttetel, kellel on kõrged kasvuhoonegaaside heitkogused on oodata tulevikus kahanenud kasumlikkust ühelt poolt tänu käibe vähenemise läbi nõudluse kahanemise klientide kliimasõbralikumate alternatiivide eelistuse tõttu ja teiselt poolt tänu kõrgematele sisendkulutele, mis tulenevad kõrgemates energia kuludest, süsinikumaksudest ja suurematest investeerimiskulutustest regulatiivse vastavuse saavutamiseks. Sellised teekaardid võivad hõlmata meetmeid ja algatusi, mis on suunatud nii pankade oma operatsioonide kui ka nende laenuklientide fossiilkütuste kasutamise vähendamisele, taastuvenergia kasutamisele, energiatõhususe suurendamisele ja muudele keskkonnasõbralikele lahendustele majanduses.
See on ka põhjus, miks osa pankadest juba täna oma klientidelt kliimaeesmärke, kliimaandmeid ja ülemineku plaane küsivad.

Regulatsioonid

Avalikustamine Raporteerimine (CSRD, SFDR)

Euroopa Liidu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) ja finantsteenuste jätkusuutlikkuse avalikustamise määrus (SFRD) on kehtestatud eesmärgiga suurendada ettevõtete ja finantsasutuste, sealhulgas pankade, tegevuse läbipaistvust ja keskkonnasäästlikkust. CSRD kohustab ettevõtteid esitama põhjalikke aruandeid oma sotsiaalse- ja keskkonnamõju kohta, mis võimaldab tarbijatel ja investoritel teha teadlikumaid otsuseid. SFDR nõuab omakorda finantsasutustelt, et nad avalikustaksid, kuidas nende investeerimispoliitikad ja -otsused mõjutavad keskkonda ja ühiskonda laiemalt, tagades seeläbi suurema läbipaistvuse finantsturgudel. Mõlemad määrused on suunatud jätkusuutlikkuse edendamisele ning kliimamuutuste vastu võitlemise toetamisele, pakkudes samas tarbijatele ja investoritele olulist teavet.

EL-i kestliku rahastuse taksonoomia (EU Taxonomy)

Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomia määrus on regulatiivne raamistik, mille eesmärk on edendada keskkonnasäästlikku finantseerimist, aidates finantsasutustel ja investoritel tuvastada, millised majandustegevused võib klassifitseerida keskkonnasõbralikeks. See nõuab, et pangad ja muud finantsinstitutsioonid avalikustaksid, kuidas nende finantstooteid saab seostada kestliku arengu eesmärkidega, suurendades sellega finantssektori läbipaistvust ja toetades üleminekut madala süsinikuheitega majandusele. Rakendades seda määrust, on finantsasutustel kohustus tagada, et nende investeeringute ja laenutegevuste klassifitseerimine toimub läbimõeldult ja vastutustundlikult, et edendada keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamist.

Kliima- ja keskkonnariskide hindamine (ECB Climate Guide)

Euroopa Keskpanga kliima- ja keskkonnariskide juhendi eesmärk on suunata panku, et need juhiksid ja avalikustaksid asjakohaselt võimalikke kliimamuutustest põhjustatud füüsilisi riske ning kestlikule majandusele üleminekuga seotud riske. Pankadel on kohustus hinnata, kuidas kliima- ja keskkonnariskid võivad mõjutada nende likviidsust ja kas need võivad põhjustada likviidsuspuhvrite kahanemist. Pankadelt oodatakse ka kliima- ja keskkonnariskide sisse viimist oma valitsemistavadesse, strateegiatesse ja riskijuhtimisse, et valmistuda üleminekuks madalama süsinikuheitega majandusele.

Kestlikkuse riskid

ESG riske ei käsitata eraldi riskiliikidena, vaid selliste riskiteguritena, mis mõjutavad praktikas kõiki riskiliike, nagu krediidi-, turu-, likviidsus- ja mittefinantsriskid. Seega on niisuguste riskide juhtimine integreeritud olemasolevatesse protsessidesse ja juhtimisstruktuuri, et tagada riskide tuvastamine, jälgimine ja mõõtmine ning riskiaruandlus. Kliimaga seotud riskid on jaotatud kahte kategooriasse: füüsilised riskid ja üleminekuriskid.

Füüsilised riskid tulenevad globaalse soojenemise ja kliimamuutuse füüsilistest mõjudest, mis võivad näiteks vähendada pankade tagatise väärtust.

Üleminekuriskid tulenevad valitsuste, institutsioonide ja ettevõtjate jõupingutustest kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. See võib kaasa tuua regulatiivse sekkumise, uued turustiimulid või muutused nõudluses ja käitumises, mis võivad avaldada finantsmõju pankade klientidele ning pankadele endile.

Pangad seisavad silmitsi riskidega, mis on kliimamuutusega seotud kas otseselt või kaudselt. Otsesed riskid tulenevad regulatiivsetest nõuetest, pankade tegevuse katkemisest ning mõjust pankade toodetele ja teenustele. Kõige olulisemaks peetakse siiski kaudseid kliimariske, eelkõige neid, mis kaasnevad panga klientidega. Nii füüsilised kui ka üleminekuriskid võivad mõjutada pankade klientide kasumlikkust, rahavooge, varade väärtust ja refinantseerimisvõimalusi.

Mida pangad nende riskidega peavad tegema

Kestlikkusega seotud riskide analüüs on krediidiprotsessi osa, mis muude riskifaktoritega koosmõjus kujundab kliendi riskiprofiili. Selleks, et kliendiriske hinnata, peavad pangad klientidelt vajaliku infot saama.  Juhendi, kus on kõige levinumad küsimused, mida pangad oma klientide kestlikkuse profiili hinnates esitavad  leiate siit:  Ühtne ESG kliendiküsimustik

Integratsioon hinnastamisesse

Panga enda riskide hindamine ja kapitalivajaduse definitsioon – pangad peavad hindama ka oma krediidiportfelli vastupanuvõimet kliimaga seotud riskide tagajärgedele. Seda on keeruline teha, kuna võimalikud tuleviku arengud võivad olla väga erinevad ning analüüside tegemiseks on vaja pikaajalist vaadet. Et mõista kliimaga seotud võimalike riskide mõju peavad pangad koostama erinevaid stsenaariume võttes arvesse nii praeguseid kliimaga seotud riske kui ka tulevikku suunatud hinnanguid võimalike mõjude kohta, sh neid, mis on seotud globaalse temperatuuri 1,5C või 2C tõusuga.

Kliimamõju hindamise tööriist ja soovitused

Kasvuhoonegaaside heite kalkulaator

Kolme Balti riigi pangaliitude ja finantsettevõtete algatusel töötati koostöös Deloitte´iga välja kasvuhoonegaaside (KHG) heite kalkulaator, mis aitab ettevõtetel hinnata oma tegevuse süsinikujalajälge. Vahend on tasuta kättesaadav ettevõtetele, avaliku sektori asutustele, teadusasutustele ja muudele organisatsioonidele. Kalkulaatori abil saab hinnata KHG mõjuala 1 ja mõjuala 2 heidet, mis on ühelt poolt ettevõtte või organisatsiooni tegevusest tekkiv KHG otseheide ning teisalt elektri- ja soojusenergia tarbimisest tulenev KHG heide.
Uus kalkulaator põhineb üldtunnustatud andmebaasidel (DEFRA, AIB, CIBSE jne) ning rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside protokollil. Ühtlasi arvestab see iga riigi heitekoefitsientidega ning on kättesaadav leedu, läti, eesti ja inglise keeles. Lisaks on saadaval täiendavad õppematerjalid, et tagada kalkulaatori lihtne ja sujuv kasutamine.

KHG heite kalkulaator ja kalkulaatori kasutusjuhend on tasuta kättesaadavad siin.

Pankade küsimustik

Muutmaks ESG- ehk keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisandmete kogumist standardiseerituks ja ettevõtjate jaoks lihtsamaks, on Balti riikide pangaliidud ja finantsteenuste osutajad koostanud Balti riike hõlmava ühtse ESG kliendiküsimustiku. Selle tulemusena ühtlustatakse ESG-andmete kogumist ja muudetakse Baltimaades tegutsevate ettevõtete kestlikkuse hindamine tõhusamaks.

Ühtne ESG kliendiküsimustik on ettevõtjale juhend, kus on kõige levinumad küsimused, mida pangad oma klientide kestlikkuse profiili hinnates esitavad. Kuigi olenevalt pangast võidakse klientide kestlikkust hinnates kasutada mitmesuguseid meetodeid, aitab küsimustik ettevõtetel saada ülevaate peamistest teemadest, millele finantsasutused kestlikkuse juures tähelepanu pööravad.

Ühtse ESG kliendiküsimustiku leiate siit.

Grandlund ja top 15% ning top 30% piirmäär

Eesti Pangaliit koostöös KredExiga on tellinud analüüsi EL taksonoomia piirmäärade kaardistamiseks hoonefondi energiatõhususe kohta Eestis. Analüüsiti EL taksonoomiamääruse (2020/852) kriteeriumi 7.7, hoonete omandamise ja omamise ning ülemiste 15%/30% piirmäärade määratlemist Eesti kontekstis.

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmiseks peab olema saavutatud EPC (eneriamärgis) klass A või ETA/KEK väärtus peab olema madalam kui 15% piirmäär.

Kliimamuutuste leevendamise DNSH kriteeriumide täitmiseks peab olema saavutatud EPC klass C või ETA/KEK väärtus peab olema madalam kui 30% lävi.

Kvantiili ülemisi piirnorme tuleb kontrollida regulaarselt (2-3 aasta tagant), sest hoonefondi energiatõhusus ja hoonefondi kajastav statistika on ajas muutuvad.

Analüüsi koostas Granlund.

Kliimaseadus

Kliimaseaduse väljatöötamine on vundamendiks Eesti kestlikuma majandusmudeli kujundamisel. Lõpptulemus annab Eesti ühiskonnale selge ja usaldusväärse õiguskeskkonna ning keskkonnaalased eesmärgid, et saaks teha pikaajalisi otsuseid, investeeringuid ning luua uusi teenuseid ja töökohti, mis looks Eesti majandusele tugevama konkurentsieelise ja aitaks sellel kasvada.

Kliimaseaduse eelnõu koostamise ettepaneku esimene avalik konsultatsioon ja valdkondlikud töörühmad toimusid 2023. aasta lõpus ja 2024. a alguses ning eesmärk on seadus Riigikogule esitada 2024. aasta sügisel.

Kliimaseaduse töörühmade arutelude sisendi baasilt koondatakse valdkondlikud ettepanekud kliimaeesmärkide täitmiseks. Pangaliidu jätkusuutliku panganduse toimkond on esindatud kõigis Kliimaseaduse töörühmades. Läbi selle täidetakse ka toimkonna eesmärki olla partneriks riigiasutustele, ministeeriumidele, Eesti Pangale ja mõjuorganisatsioonidele jätkusuutliku finantseerimise valdkonna arendamisel. Kuna kliimaseadus on ühiskondlik kokkulepe, mis suunas edasi liikuda ja kuidas eesmärke saavutada, siis Pangaliit on olnud ka aktiivne panustaja.

Loe lisaks: https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus 

Täiendav info

EU green deal / Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni algatatud poliitiline strateegia, mille eesmärgiks on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Tegemist on Euroopa Liidu pikaajalise strateegiaga, mille õnnestumise korral oleks Euroopa esimene kliimaneutraalne maailmajagu.

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu Euroopa ja kogu maailma jaoks. Nende probleemide lahendamiseks muudab Euroopa roheline kokkulepe ELi tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, tagades selle, et:

• Kasvuhoonegaaside netoheide oleks aastaks 2050 viidud nulli

• Majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest

• Mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale.

Loe lisaks: Euroopa roheline kokkulepe

Fit for 55 / Pakett „Eesmärk 55“

Euroopa kliimamääruse kohaselt on ELi kliimaeesmärgi – vähendada 2030. aastaks ELi heitkoguseid vähemalt 55% – saavutamine juriidiline kohustus.

Ettepanekute paketi eesmärk on luua ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks sidus ja tasakaalustatud raamistik, mis:

• tagab ausa ja sotsiaalselt õiglase ülemineku

• säilitab ja tugevdab ELi tööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal kolmandate riikide ettevõtjatega võrdsed võimalused

• toetab ELi positsiooni ülemaailmse kliimamuutuste vastase võitluse eestvedajana

Loe lisaks: Pakett „Eesmärk 55“