Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning finantssanktsioonide rakendamise poliitika ja suunised

Vaata lisaks

Eesti pangandussektorile on väga oluline Eesti laitmatu maine rahapesu ja terrorismi tõkestamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamise osas. Pankade tõhus tegevus selles vallas toetab Eesti investeerimiskliimat ja majanduse arengut tervikuna.

Eesti Pangaliidu üks strateegilisi eesmärke on tagada pangandussektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning vastutustundlik pangandus. Peame oluliseks, et Eesti pangandussüsteemi ei kasutataks rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning rahvusvahelisi finantssanktsioone rakendatakse siinses panganduses võimalikult efektiivselt. Eesti Pangaliidu algatusel välja töötatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja finantssanktsioonide rakendamise poliitika ja suuniste (edaspidi suunised) eesmärk on tagada piisavalt tugevate ja tõhusate kontrollimehhanismide rakendamine rahapesu tõkestamiseks ning mis tahes muude ebaseaduslike ja läbipaistmatute finantsskeemide vältimiseks Eesti panganduses.

Finantsinspektsiooni 2021. aasta riskihinnangu kohaselt on suurim oht Eesti pangandussektori jaoks endiselt piiride ülene rahapesu. Kuna pangad on mitteresidentide ja Eestiga väga tugevaid majandusseoseid mitte omavate riikidega seotud hoiuste ja maksete mahtu vähendanud, on see risk ajas mõnevõrra vähenenud. Siiski on NRA kohaselt risk hoiuste, maksete ja investeeringute valdkondades endiselt keskmine, uue ohuna on esile kerkinud korrespondentsuhete raames makseteenuste pakkumine teistele finantsasutustele, kes kasutavad arvelduskontosid või fondi tooteid enda klientide teenindamiseks. Samuti vajavad teravdatud tähelepanu virtuaalvääringute pakkujad, eriti need, kes võivad pakkuda klientidele võimalust jääda anonüümseks, ei kogu ärisuhte ajal kliendi kohta teavet ega seira tehinguid.

Eestile omastest riskidest lähtuvalt on oluline, et pangandussektoris oleksid selged põhimõtted, milliste klientidega ärisuhet ei looda ning täidetaks kohustust ärisuhte kestel igal ajahetkel tunda oma klienti, teha pidevat seiret ja rakendada tõhusaid hoolsusmeetmeid.

Suuniste eesmärk on kujundada Eesti pangandussektori jagatud parim praktika rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamiseks. Suunised on pankadele vabatahtlikuks miinimumlävendiks ja neist rangemate meetmete rakendamine on soovitatav.

Üldised põhimõtted

• Eesti pangandussektoril on nulltolerants rahapesu ja terrorismi rahastamise suhtes ning finantssanktsioonide rakendamise valdkonnas toetame oma igapäevase tegutsemispraktikaga igati rahvusvaheliselt kokku lepitud samme. See tähendab, et siinsed pangad on seaduskuulekad, järgivad kõigiti valdkonda reguleerivaid õigusakte, võtavad oma tegevuse aluseks rahvusvahelise hea tava ja standardid ning FATFi[1], Baseli komitee, Wolfsberg Group, FinCENi[2] ja OFAC[3] juhised, eetikakoodeksid ning parimad praktikad.
• Eesti pangad lähtuvad rahapesu ja terrorismi vastu võitlemisel proportsionaalsuse ja riskipõhise lähenemise põhimõtetest. Riskipõhise lähenemise põhimõttest lähtumisel arvestavad pangad finantskaasatuse põhimõttega. Riskidest väljumise asemel (nt kliendisuhte lõpetamine) on eelistatud riskide maandamine, arvestades majanduslikke ning sotsiaalseid kaalutlusi, eeskätt vähem - või alateenindatud isikute või isikute gruppide, väiksema sissetuleku või sotsiaalse vajadusega isikute puhul.
• Eesti pangad ei loo ärisuhteid isikutega, kelle tegevusvaldkond või rahaliste vahendite päritolu on ebaselge ja võib kahjustada nii panga kui ka Eesti riigi mainet tervikuna.
• Pangad rakendavad riskijuhtimise mudelit, mis arvestab IT- ja inimressursi vajadusega, et maandada oma tegevusega kaasnevaid riske/ohte. Pangad värbavad vajadusel asjatundjaid juurde ja teevad investeeringuid töötajate pädevuse tõstmiseks ning riskitundlike ja piisavate IT-süsteemide arendamiseks.
• Pangad hindavad süsteemide ja kontrollisüsteemide piisavust, et olla kindel riskijuhtimise mudeli toimimises.
• Pangad rakendavad hoolsusmeetmeid nii, et on tagatud kliendisuhtluse kvaliteet ja sujuvus, kogutakse asjakohaseid andmeid ja nõuded on klientide jaoks selged. Selleks koolitavad pangad oma töötajaid hoolsusmeetmete kohaldamise osas ja annavad piisavad juhiseid klientidega suhtlemise kohta. Nii tagatakse teenuse osutamise kõrge kvaliteet ja andmete kogumise proportsionaalsus.
• Pangad võimaldavad oma töötajatel esitada anonüümseid teateid finantsteenuste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas toimunud rikkumiste[4] kohta (whistleblowing) nii asutuse siseselt kui ka pädevale asutusele. Pangad koolitavad pidevalt töötajaid, selgitavad vilepuhumise võimalusi ja eesmärki ning ei takistata mingil viisil selliste teadete esitamist.

[1] FATF - FinancialActionTaskForce, Rahapesu töökond
[2] FinCEN - FinancialCrimesEnforcement Network
[3] OFAC - Office of Foreign Assets Control
[4] Rikkumine – tegelik või potentsiaalne ebaseaduslik tegevus või õigusnormide kuritarvitamine, mis on seotud õigusaktidega.

Pangaliidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning finantssanktsioonide rakendamise poliitika ja suunised on allalaetavad siit.