Lahknevusteatiste esitamise hea tava
Krediidiasutustel on seadusest tulenev kohustus kontrollida, et nii uutel kui ka olemasolevatel klientidel oleksid andmed tegeliku kasusaaja kohta Äriregistris registreeritud ning kohustus esitada lahknevusteade tegelike kasusaajate võimaliku ebaõigsuse korral.
Lahknevusteadet ei pea esitama olukorras, kus andmeid esitama kohustatud isik ei ole Äriregistrisse üldse esitanud andmeid tegeliku kasusaaja kohta.
Kui juriidiline isik pole äriregistri juures tegeliku kasusaaja infot üldse avaldanud, välistab pank ärisuhte loomise.
Pank on kohustatud Eesti juriidiliste isikute tegelike kasusaajate lahknevusest teavitama Äriregistrit, kuhu on loodud eraldi tegelike kasusaajate andmekogu, mille vastutav töötleja on Rahandusministeerium.
Käesoleva dokumendi eesmärk on anda ülevaade esikerkinud probleemidest ja leida pankade ühised seisukohad, et ületada tekkinud tõlgendamise raskused. Üldiseks eesmärgiks on tagada ühetaoline praktika lahknevusteatiste esitamisel ja lahknevusmärgete tõlgendamisel, et täita lahknevusteatiste esitamise kohustus ja vältida põhjendamatut negatiivset mõju panga klientidele.
Lahknevusteatiste esitamisel tekkivates tehnilistes küsimustes tuleb pöörduda Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) poole.
Lahknevusteatise esitamine
Pank peab nii ärisuhte loomisel kui ka ärisuhte kestel hoolsusmeetmete kohaldamise käigus, sh andmete uuendamise käigus, kontrollima tegeliku kasusaaja andmeid ja tuvastama tegelike kasusaajate lahknevuse kliendi poolt pangale deklareeritud ja tegelike kasusaajate andmekogusse esitatud tegelike kasusaajate kohta.
Andmete pärimiseks on võimalik kasutada Äriregistri XML veebiteenust. Erinevuste edastamiseks vajalik integreeritav andmete edastamise platvorm puudub ja lahknevusteatis tuleb edastada andmekogusse veebiportaali kaudu. Erinevuste edastamiseks vajalikku platvormi ei ole ka TEKSA projekti dokumentatsioonis kirjeldatud. Liidestusega andmeedastus Äriregistriga on antud hetkel ühepoolne ehk tegelike kasusaajate andmeid saab Äriregistrilt ainult pärida. Lahknevusteatise esitamiseks saab registrisse siseneda ainult isikukoodil põhineva autentimisvahendiga.
Lahknevusteatiste esitamise kohustus tekib olukorras, kus kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid ja tuvastab tegeliku kasusaaja poolt/kohta esitatud või oma algatusel kogutud ja tegelike kasusaajate andmekogusse esitatud andmetes lahknevuse, eelkõige kui tegelike kasusaajate andmete õigsuses esineb kahtlus.
Hoolsusmeetmete kohaldamise käigus, sh andmete uuendamisel lahknevuse ilmnemisel tuleb lahknevuses veendumiseks pangas esmalt andmeid analüüsida, kontrollida ja korrigeerida ning seejärel esitada kliendile:
1) teavitus/palve tegeliku kasusaaja andmete kontrollimiseks. Teavitusega antakse kliendile teada võimalikust andmete erinevusest, samuti võimalus selgitada, miks andmed erinevad, ning tehakse kliendile ettepanek, et ta oma andmed parandaks/uuendaks nii äriregistris kui ka pangas ja ühtlasi teavitatakse teda jõustunud seaduse muudatustest, millega pankadel on kohustus kontrollida pankadele esitatud tegelike kasusaajate info vastavust äriregistrile esitatud andmetele ning andmete erinevuse korral esitada Äriregistrisse lahknevusteade. Heaks praktikaks on ka informeerimine TEKSA andmekogu asutamisest ning andmete erinevuse tuvastamise eesmärgist ning viitamine Äriregistris avaldatud infole.
2) Meeldetuletus(ed), kui pangale ei ole selgitust saadetud ja andmeid muudetud või kui selgitus on pangale saadetud, aga andmeid ei ole muudetud või andmed on muudetud, aga lahknevust kõrvaldatud ei ole.
Meeldetuletusega juhitakse muu hulgas tähelepanu asjaolule, et pank on kohustatud äriregistrit erinevustest teavitama, kui klient tähtajaks andmeid vastavusse viinud ei ole ja teavitatakse Äriregistri pidaja õigusest teha avalikku registrisse märge, et [ettevõtte nimi] tegelike kasusaajate andmete õigsuses esineb kahtlus ning teavitatakse RahaPTS-st tulenevast ärisuhte loomise või tehingute lõpuleviimise keelust, kui kohustatud isikul ei ole võimalik kindlaks määrata oma kliendi tegelikke kasusaajaid.
3) Teavitus, kui äriregistri andmeid ei ole muudetud. Teavituse eesmärk on klienti teavitada, et pank on teatanud äriregistrile tegelike kasusaajate andmete erinevusest/lahknevusteatise esitamisest.
Kui pärast kõikvõimalike meetodite ammendumist ei ole võimalik lahknevust kõrvaldada ja klient peale meeldetuletuse saatmist ja täiendava tähtaja andmist mõistliku aja möödudes andmeid uuendanud ei ole, siis esitab pank hiljemalt 3 tööpäeva jooksul Äriregistrile lahknevusteatise koos andmete ja dokumentidega, millest erinevus nähtub. Andmete ja dokumentide avaldamiseks annab õiguse krediidiasutuste seadus.
Tegelike kasusaajate lahknevuse tuvastamisest kuni lahknevuse kõrvaldamiseni kuluv mõistlik tähtaeg on 30 päeva. Selleks ajaks on pank teinud endast kõik oleneva selleks, et ettevõte parandaks andmed ja kõrvaldaks lahknevuse. Selliselt toimides vähendame oluliselt võimaliku kahju teket kliendi mainele. Põhjendatud juhtudel võib mõistlik tähtaeg olla pikem.
Kuna registril ei ole kohustust lahknevusmärke mittetegemist põhjendada, siis on pangal võimalik ise pöörduda registri poole lahknevusteatise menetlusega seotud küsimuste korral ning paluda registril põhjendada lahknevusmärke mittetegemist.
Andmete säilitamine: Teave tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tehtud toimingute, sh lahknevuste tuvastamise kontrolliandmeid tuleb säilitada 5 aastat ning pädeva järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel lisaks 5 aastat.
Lahknevusteatise esitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral
RahaPTS § 49 lg 1 sätestatud juhtudel kui on RP või TR kahtlus ja tegeliku kasusaaja andmetes esineb lahknevus, siis ei ole vaja lahknevusteatise esitamise olukorras oodata Rahapesu Andmebüroo (RAB) nõusolekut lahknevusteatise esitamiseks.[1] RABis on kaalumisel RAB teate vormi muudatus, kuhu lisandub täiendav väli, kuhu tuleb märkida, kas lahknevusteatis on esitatud. RAB võib RahaPTS-s sätestatud juhtudel ja korras keelata isikul lahknevusteatise tegemise, kui see võib olla vastuolus teate salajasuse põhimõttega.
Lahknevusmärgete kontrollimine ja kehtiv lahknevusmärge
Pank peab tegelike kasusaajate andmekogusse esitatud lahknevusmärget (kehtiv või kustutatud) kontrollima, kui ta kohaldab isiku suhtes hoolsusmeetmeid.
Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus, mis tähendab, et lahknevusmärke tuvastamisel peab pank hindama, kas esinevad alused hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamiseks (näiteks RahaPTS § 36 lg 2 p 1).
Kui pole kahtlust, et tegemist on tavapärasest kõrgema RP või TR rahastamise riskiga (teine pool ei varja ega valeta, vaid on näiteks lihtsalt unustanud oma andmed uuendada või on olnud hooletu), kohaldab pank tugevdatud hoolsusmeetmeid siis, kui esinevad muud hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamise alused.
Lahknevusmärke tuvastamisel on võimalikuks lahknevusmärkega seotud info vahetamiseks ka SALV AML Bridge platvorm. SALV kaudu lahknevusteatisega seotud infovahetus saab toimuda rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvaheliste sanktsioonidega vastavuse eesmärgil olukordades, kui soovitakse tehingu või kliendi vastaspanka teavitada tuvastatud kahtlastest tehingutest, asjaoludest või klientidest, koguda hoolsusmeetmete täitmiseks või kahtluse kontrollimiseks vajalikku informatsiooni, mh kui kahtlust indikeerib ka tegeliku kasusaaja andmete lahknevus.
Näited:
Lahknevusteadet ei esitata:
1) minevikus tuvastatud lahknevuste kohta (vanadel kontrollidel/andmetel/dokumentidel põhinev lahknevusteatis võib olla aegunud, st võib esineda olukordi, kus minevikus valeks osutunud andmed on päriseluliste asjaolude muutumise tulemusel saanud tõeks.
Näide: andmeid esitama kohustatud isik on osalusi minevikus valesti arvutanud või jätnud tegelike kasusaajate ringist kellegi välja, aga vahepeal on osaluste määrad muutunud või mõni isik on omanike ringist lahkunud.
2) isiku nime muutumisel- füüsiliselt on tegemist sama isikuga.
Lahknevusteade tuleb esitada:
1) Klient ei varja ega valeta, kuid on unustanud oma andmed uuendada või on olnud hooletu, siis tuleb lahknevusteade esitada pärast seda, kui klient ei paranda/uuenda tegeliku kasusaaja andmeid, vaatamata panga poolt tehtud ettepanekule;
3) Klient on Äriregistrisse UBO-deks raporteerinud kõik juhatuse- ja nõukogu liikmed, aga pangale ainult esimehed (sisalduvad ÄR UBO-des). Kui pank saab aru kasusaaja seostest, aga teavitatud on siiski erineva suurusega isikute ring ja kuigi tegemist ei ole mitte niivõrd sisulise erinevusega, on tegemist põhimõttelise erinevusega ja tuleb lahknevusest teavitada.
4) Riigi äriühingu puhul on pangale nimetatud minister, kuid keda Äriregistrisse pole tegeliku kasusaajana esitatud.
[1] Rahapesu Andmebüroo 25.05.2022 seisukoht