Eestimaalaste jaoks on välkmakse harjumuspärane. Näiteks 2024. aasta viimases kvartalis liikus Eestis 88% pankadevahelistest maksetest vaid mõne sekundi jooksul. Euroopas laiemalt liikus samal ajal välkmaksena vaid 20% maksetest ja enamasti peab raha saaja laekumist ootama mitu tundi või makse sattumisel reede õhtusse lausa mitu päeva.
Raha kiire liikumine on mugav. Teisalt kaasnevad sellega ka suuremad riskid, mida jõustuvad muutused paremini juhtida lubavad, pakkudes klientidele võimalusi täiendavaid turvamehhanisme lisada.
Saaja nime ja kontonumbri kontroll – teadlikum otsus
Euroopasisestele üksikmaksetele lisandub alates oktoobrist automaatne kontroll, kas makse saaja nimi vastab maksekorralduses sisestatud kontonumbrile. See aga ei takista makse sooritamist - kui makse saaja nimi ja kontonumber ei ühti, siis juhitakse sellele kliendi tähelepanu ning klient saab teha ise kaalutletud otsuse, kas ta kinnitab makse või jätab selle tegemata.
„Arvestades, et piiriüleste välkmaksete hulk kasvab muudatuste jõustumisel oluliselt, on tegu vajaliku turvalisust lisava sammuga,“ ütles Pangaliidu arvelduste töögrupi juht Maarika Mürk. „Kui nimi ja kontonumber ei kattu, näeb klient hoiatust ja saab ise otsustada, kas teeb makse olemasoleva info alusel või kontrollib enne veel täiendavalt makse detailid üle. Usume, et see aitab vältida ekslikult sooritatud makseid ja vähendada ka pettuste ohvriks langemist. Igal juhul soovitame klientidel olla jätkuvalt tähelepanelikud ja andmed alati üle kontrollida, et vältida oma rahast ilma jäämist.“
Saaja nime kontroll on kohustuslik üksikmaksetele. Juriidilisest isikust klientidele on ette nähtud erand: nemad võivad konto numbri ja nime kattuvuse kontrollist loobuda, kui nad edastavad pangale makseid failiga, mis sisaldab mitut maksekorraldust. Samas on ettevõtetel võimalik selline kontroll ka igal ajal uuesti aktiveerida.
Uus võimalus: välkmakse limiit
Jõustub ka võimalus lisada täiendav päeva- või tehingupõhine limiit väljuvatele välkmaksetele. Limiidiga seotud võimalused ja tingimused võivad aga pankades olla erinevad. Kui summa ületab määratud välkmakse limiiti, saab makse ikkagi teha, kuid sel juhul juba tavapärase SEPA-maksena. Siis jõuab raha saajani aeglasemalt, reeglina mõne tunni jooksul.
„Välkmaksete limiidi määramine on klientidele vabatahtlik ja mõeldud neile, kes soovivad oma kontolt tehtavaid välkmakseid täiendavalt piirata. Ka siin on kliendil võimalik ise valida – limiite saab igal ajal muuta või tühistada,“ kinnitas Maarika Mürk.
Kui klient limiiti ei määra, tehakse kõik sobivad maksed vaikimisi välkmaksetena ning kehtivad varasemalt maksetele kehtestatud ülekannete päeva- ja kuulimiidid.
Oluline on meeles pidada, et ükski limiit ei ole turvalisuse võluvõti. Tänapäeval on petturid paraku aina osavamad ja kui klient on kahjuks heauskselt petturile oma panka ligipääsu võimaldanud, saab ka pettur kliendi limiite (sh välkmaksete limiiti) muuta.
100 000 euro piir kaob – kui pank võimaldab, võib ka suurem summa liikuda välkmaksena
Oluline on tähele panna, et kaob senine 100 000 euro suurune ülempiir välkmaksetele. See tähendab, et kui pank seda tehniliselt toetab, siis saab ka suuremaid summasid edaspidi vaid mõne sekundiga üle kanda.
„Uued sammud turvalisuse tagamisel on väga olulised. Kontonumbri kontroll aitab veenduda, et raha jõuab õigele saajale, ning võimalus seada välkmaksetele täiendav limiit kaitseb olukorras, kus petturid püüavad inimesi telefonikõnedega lõksu meelitada ja seejärel ülevõetud kontolt makseid teha,“ ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt. „Lähitulevikus loodetavasti astume järgmise sammu turvalisuse suurendamisel, et pankadel oleks selge õiguslik alus pettuse kahtluse korral blokeerida juurdepääs kontole ning maksed kontodele, mis võivad olla seotud petuskeemiga,“ lisas Olt.