Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis
Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt.
SEB Panga majandusekspert Ruta Arumäe esitas võrreldes teistega Eesti majandusele kõige negatiivsema prognoosi - 0,5% SKP reaalkasvu 2014. aastal. "Kõik ootavad, et välisnõudlus kohe taastub ja olukord läheb paremaks. Reaalmajanduse näitajad on aga jätkuvalt üsna nõrgad ning meie lähiriikides pole taastumist seni veel toimunud," selgitas Arumäe. Tema sõnul on paranemiseks lootust alles järgmisel aastal, SEB majandusprognoos Eestile 2015. aastaks on 2,5%.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on nende majanduskasvuprognoos tänavu 1,8%, mis tähendab võrreldes eelmise aastaga kerget kiirenemist. "Eesti SKP kõver on kõige tugevamas korrelatsioonis väliskaubandusega. Kui vaadata kümmet Eesti peamist kaubanduspartnerit, siis nende kaalutud keskmine SKP näitab kasvu kiirenemist," rääkis Mertsina. Tema sõnul oli enne 2009. aasta majanduskriisi väliskaubandusele toeks ka tugevam sisenõudlus ehk investeeringud ja eratarbimine. "Täna on investeeringud oluliselt nõrgemad ning nende panus majanduskasvu väiksem," lisas Mertsina.
Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rõhutas globaalmajanduse kasvava trendi olulisust. "USA majandus koos Suurbritanniaga ning lisaks Hiina oma eeldatava 7%-se majanduskasvuga toovad maailmamajanduse kasvuks sel aastal 3,7% ja järgmisel aastal 4%" täpsustas Palm. Ka Soomele ja Rootsile näeb Nordea Pank ette majanduskasvu. "Soome puhul küll sel aastal 0%, kuid juba järgmisel 2%. Rootsi eeldatav majanduskasv on juba tänavu 2,8%," lisas Palm.
LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur kinnitas, et LHV majandusprognoos on Eestile olnud juba eelmise aasta lõpust 2%. "Pankadel ei olegi vaja praeguses ebamäärases olukorras iga kvartal prognoose muuta. Küll peaks seda eelarve tervise huvides tegema Rahandusministeerium. Pangad peaksid vaatama hoopis pikemat perspektiivi," selgitas Vitsur. Globaalset majandustrendi mõjutab tema hinnangul kõige enam Hiina. "Kui Hiina majanduskasv peaks olema 7% asemele 5%, siis on see palju olulisem võrreldes sellega, kas eurotsoon kasvab 0,5% rohkem või vähem," lisas Vitsur.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kinnitas, et ministeeriumi prognoositud 2% majanduskasvu taga nähakse samuti märke väliskeskkonna taastumisest. "Küll aga hakkab pikemaid prognoose tehes pilti üha rohkem mõjutama rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine," täpsustas Säälik.
Ettevõtetele soovitas Ruta Arumäe vaadata üle oma ekspordiportfell. "Praegu ollakse liialt suures sõltuvuses ebastabiilsest idanaabrist. Eraisikutel tuleks aga olla valmis ajutise tööpuuduse suurenemiseks ning kasvatada paindlikkust tööjõuturul liikumiseks," arvas Arumäe SEB Pangast.
Tõnu Mertsina sõnul tasub ettevõtjatel lähiajal investeerida eelkõige efektiivsuse suurendamisse. "Praegu on õige aeg parandada tootlikkust, et tulla toime kulude tõusuga. Eraisikud peaksid sel aastal leppima veidi väiksema palgakasvuga. Samas aeglustub ka inflatsioon, mistõttu jääb reaalpalk tugevaks - seega muret tundma ei peaks," täpsustas Mertsina Swedbankist.
Tõnu Palmi sõnul tuleb ettevõtetel arvestada ka sellega, et omakapitali läheb arenguprojektide finantseerimisse rohkem. "Rõhku tuleks pöörata ka oskuslikule turundamisele, et ettevõtete lisandväärtust tõsta. Eraisikutel muretseda ei tasu, kuna tarbimine on üks majanduse stabiilsemaid osi ning inflatsioon tuleb prognoositust veelgi alla," summeeris Tõnu Palm Nordea Pangast oma soovitused. Heido Vitsuri soovituste kohaselt tuleks ettevõtjatel olla innovaatilisem ja investeerida enam tehnoloogiatesse. "Siis muutuvad ettevõtted ka konkurentsivõimelisemaks," arvas Vitsur LHV Pangast. Andrus Säälik rahandusministeeriumist lisas omalt poolt, et prognooside osas läheb pilt ilusamaks ning inimestel tasub erinevaid analüüse omavahel rohkem võrrelda.
Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tel: 611 6567
taliharm@pangaliit.ee
