Lähema kahe aasta jooksul keskendub Pangaliit kolmele peamisele valdkonnale: vastutustundlik pangandus, sektori konkurentsivõime ja uuendusmeelsus ning pankade laitmatu maine.
„Kõige olulisem on hetkel majanduse toetamine, et Eesti ettevõtted ja pered tuleksid majanduslangusest edukalt läbi,“ sõnas liidu uus juht Kadri Kiisel. „Pankadel on keskne roll majanduse finantseerimisel. Laename endiselt Eesti majandusse ja jätkame olenemata majandustsükli faasist tugevate projektide rahastamist. Esimesel poolaastal andsid Eesti pangad uusi laene välja summas 3,39 miljardit eurot.“ Lisaks teeb Pangaliit riigiga koostööd turutõrgete lahendamiseks ja majanduse elavdamiseks. Selleks on loodud eraldi töörühm.
Pangaliit rõhutab, et majanduslangusest väljatulekul ja edasise kasvu jaoks baasi rajamisel on oluline stabiilne maksukeskkond, mis tagab ettevõtete võrdse kohtlemise. „Mis tahes maksumuutuste ja uute maksude kehtestamisel tuleb silmas pidada nende mõju ettevõtete toimetulekule keerukas majanduskeskkonnas. Lahendused peavad olema laiapõhjalised ja tuleb jälgida, et need ei kahjustaks mõnda sektorit liiga tugevalt,“ rõhutas Kiisel.
„Toetame ka uute tehnoloogiate kasutamist pangateenuste arendamisel, mis aitab kaasa sektori efektiivsuse ja teenuste kvaliteedi tõstmisele,“ lisas Kiisel. Endiselt on pankade tähelepanu keskmes vastutustundliku panganduse arendamise: see hõlmab ka laenude pakkumist viisil, mis toetab ühiskonna ja majanduse kestlikku arengut. „Pangad keskenduvad jätkuvalt inimeste finantskirjaoskuse ning säästukäitumise parandamisele ning võitlusele küberpettustega. Silmas peetakse ka keskkonnaalast vastutustundlikkust, et pankade tegevus ei kahjustaks keskkonda ega soodustaks rohepesu,“ sõnas Kiisel.
Pangad väärtustavad jätkuvalt ka Eesti pangandussektori usaldusväärsust ja läbipaistvust nii Eesti ühiskonna kui ka välispartnerite silmis. Pankade kapitaliseeritus ja tagatissüsteemid peavad tagama klientide hoiuste turvalisuse ja andma kindluse, et võimalike probleemide lahendamiseks ei kasutata maksumaksja raha. „Uue teemana on kerkinud pangasaladuse kaitsmise vajadus,“ tõi Kiisel eraldi esile. „Viimastel aastatel on kasvanud erinevate riigiasutuste huvi kliendiandmete vastu. Arvan, et vajame ühiskonnana arutelu selle üle, mis piirini on vastuvõetav inimeste finantsandmete jagamine erinevate asutustega.“
Pangaliidu tegevusstrateegia aastateks 2024-2026 on tervikuna kättesaadav Pangaliidu kodulehel.
Pangaliidu 10 liikmespanka annavad tööd rohkem kui 4,5 tuhandele inimesele, teenindavad 2,1 miljonit eraklienti ja 0,3 miljonit äriklienti ning omavad 40 miljardit eurot varasid, millest 28 miljardit eurot on laenud Eesti majandusse.