Eesti majandus kasvab jõuliselt. „Näeme praegu mitmendat järjestikkust kvartalit jõulist majanduskasvu, millega võrdväärses tempos ei ole Eesti majandus suurenenud alates 1997. aastast. Esiteks on kasv osalt põhjendatav väga madala võrdlusbaasiga eelmise aasta alguses. Teiseks on see ebaühtlane, osad sektorid ei ole endiselt kriisist taastunud ja hõive on veel kaugel kriisieelsest tasemest,“ sõnas Swedbanki makroanalüütik Tõnu Mertsina. Tuleval aastal ootavad analüütikud majanduse laiapõhjalisemat kasvu ja ka tänaseni hädas olevate sektorite järk-järgulist taastumist.
Eestis võimendab nii Mertsina kui teise analüütikute hinnangul majanduskasvu veelgi pangakontodele laekunud II pensionisamba raha. Inimestele välja makstud pensionisäästudel on mõju ka kinnisvarahindadele. Luminor Panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on pensionisäästude toel kasvanud viimasel ajal just järelturu korterite hinnad. „Täna on tegu müüjate turuga. Olen iseenesest selle poolt, et kinnisvarasse investeerida, aga seda tuleks teha läbimõeldult,“ sõnas ta.
Inimeste investeerimishuvi näevad analüütikud pigem positiivsena, ent kutsuvad üles ka ettevaatlikkusele. Kristo Aab LHV Pangast tõi välja, et viimasel ajal on populaarseks saanud uuemad varaklassid, näiteks krüptovarad, kus vara väärtuse kõikumine on väga suur. „Inimesed sisenevad sageli turule, läbi mõtlemata, mida ja kuidas nad teevad ja kas suudavad endale lubada ka investeeringust ilma jäämist. Investeerimine peab olema hästi ja täpselt läbi mõeldud, ei saa tugineda vaid sõbra või suunamudija lugudele vara kahekordistamisest lühikese ajaga. Nii käitudes ei erine asi väga enam kasiinoskäigust,“ nentis Aab.
Eesti ja ka teiste tugeva majanduse ja madala võlakoormusega riikide eelarvedefitsiidis analüütikud probleemi ei näe, kui sel ei lasta süveneda ning investeeringud suunatakse õigetesse kohtadesse – pikaajaliselt olulistesse projektidesse, investeeringutesse, rohepöördesse. „Põhiprobleem on, mida defitsiidi arvelt katame. On halb, kui need on jooksvad kulud või tegeleme riikliku ümberjagamisega laenuraha toel. Investeeringute poole pealt on pole edulugusid väga kuulda olnud. Kui meil oleks varrukast võtta tootlikke investeerimisprojekte, mis meid paarikümne aastaga rikkamaks teeksid, siis toetaksin laenamist. Et eelarve tulude pool kuludele järele jõuaks, ootab meid ühel hetkel ees pikalt vaiba alla lükatud maksudebatt,“ nentis Nestor. Tõnu Palm toonitas, et kliimakriis on küsimus number 1. „Tehes mõistlikke investeeringuid rohepöördesse, on see defitsiit õigustatud. Pool investeeringutest peaks minema energiasektorisse, kuna see panustab maailma iga—aastasest 51 miljardi tonnisest kasvuhoonegaaside heitest poole. Fossiilsetest kütustest roheliste suunda liikuda on väga keeruline. Enamus meie teenustest või kaupadest on fossiilkütustega seotud, lisaks on nende hind tarbija jaoks odav,“ rääkis Palm.
Pikalt räägiti hinnatõusust ja energiahindade rallist. Üsna üksmeelselt leiti, et lähiaastatel on oodata senise kiire hinnatõusu taltumist ja soodsa intressikeskkonna püsimist. Euroopa Keskpangalt pigem intressipoliitika muutusi ei oodata. Kui seal aga ka keegi sahtlipõhjas selliseid plaan teeb, peaks Mihkel Nestori sõnul olema turgudele selle info edastamisel üliettevaatlik, kuna paljudes sektorites ja riikides on taastumine alles väga õrn. Suur osa tänasest hinnatõusust on seotud energiahindadega ja need kerkivad paljuski seoses ajutiste teguritega – taastuvenergia tootmise madalpunktist seoses ootamatute ilmastikuoludega ning hooldustöödega. Samal ajal on ja jääb kõrgeks CO2 kvoodi hind, mis muudab fossiilsete kütuste kasutamise energiatootmisel püsivalt kalliks. Ettevõtetele teevad aga peavalu kõrged sisend- ja toormehinnad. Viimased on sageli seotud plahvatuslikult kasvanud nõudluse ning tarneahela probleemidega ja on mõnedes sektorites juba lahenemas.
Analüütikud tõdesid, et Eesti majanduskasvu veab täna IT. Selle aasta teises kvartalis tuli info ja side tegevusala arvelt ligi 10% kogu majanduses loodud lisandväärtusest – sellest enam panustasid majandusse vaid kaubandus- ja tööstussektor. Viimase kahe aasta majanduskasvust on info ja side andnud rohkem kui poole.
Järgmisest aastast ootavad analüütikud kasvavat tähelepanu rohepöördele, tavapärase elu suunas liikumist ning sellega seoses turismi- ja meelelahutussektori taastumist, ühtlasemat, ehkki veidi väiksemat majanduskasvu ja Euroopa Liidu investeeringute laialdasemat tuge Eesti majandusele.