Konverentsi moderaator Mihkel Raud alustas üritust mõttega, et elu esimese 200 teenitud rubla eest ostis ta aastal 1980 oma esimese elektrikitarri. Neid kogub ta siiani, sest pillide väärtus ajas aina kasvab. „Lisaks sellele, et nende väärtus kasvab, teevad need mind ka õnnelikuks,“ sõnas ta.
Ürituse avas peaminister Kaja Kallas. „Suuta ise raha
teenida tähendab olla iseseisev, vaba, aga samas pole asi nii mustvalge, et raha
võrdub vabadusega. Sissetulek ise ei tähenda veel midagi, tuleb ka teada, mida
ja kuidas teenitud rahaga peale hakata. Sissetulekud ja väljaminekud peavad
olema tasakaalus ja see, millele kulutada, peab olema hoolikalt läbi mõeldud,“
sõnas ta.
Intervjuus ürituse moderaatorile Mihkel Rauale rääkis investor ja õppejõud Kristjan Liivamägi, et murdelised kogemused tulevad inimese elus siis, kui saad valusa õppetunni. „Kasvasin üles teades, et kui õpin korralikult, omandan teadmisi ning elukutse, siis on kõik hästi. Jõudsin tööturule 2009. aastal, kui algas eelmine majanduskriis. Iga neljas noor oli siis töötu. Sain aru, et ainult tööl käimisest sõltuda on väga suur risk. Õppisin juurde uusi teadmisi ja oskusi, töötasin ülikooli kõrvalt mitmel kohal ja hakkasin investeerima. See kõik andis mulle meelerahu,“ rääkis Liivamägi. Tänaseks on Liivamägil 1,3 miljoni euro suurune portfell, mis toob talle kuus üle 6000 euro passiivset tulu. „Ma võiksin jalad seinale visata, aga ometi ma seda ei tee. Praegu õpetan erinevaid rahanduse, panganduse ja finantsvaldkonnaga seotud aineid kahes ülikoolis. Teen seda, sest investeerimine ja rahatarkuse jagamine on minu kirg, hobi ja armastus,“ lisas Liivamägi.
Õpilasfirmade paneelis rääkisid juba mitu ettevõtet loonud
Mart Vainu eestvedamisel mullu õpilasfirmade konkursil edukalt esinenud Artur
Sepp, Kadri Liis Laas ja Karl Eerik Kala ettevõtluse õppetundidest. Kõik noored
kinnitasid, et õpilasfirma loomine on olnud väga väärtuslik kogemus. Sepa sõnul
on õpilasfirma suurepärane baas näiteks selleks, kui tahad tulevikus teha start-upi.
„Õppisin koostööd erinevate inimestega – on see tiimikaaslased, kliendid,
koostööpartnerid. Omavaheline suhtlus ja kontaktide loomine õpetasid väga
palju,“ rääkis Sepp. Laas lisas, et koolisüsteem paneb sind kohta, kus sa ei
julge teha vigu – võidad siis, kui sa ei tee ühtegi viga. „Õpilasfirma õpetas
mulle, et ma võin teha vigu ja kuidas probleeme lahendada,“ kinnitas Laas. Kala
sõnul on õpilasfirma loomine üks praktilisemaid kogemusi koolielus. „Koolis
küsivad õpilased sageli, kus neil üht või teist asja päris elus vaja läheb.
Õpilasfirmat tehes ei tekkinud seda küsimust kordagi. Saad teadmisi müügist,
turundusest, finantsidest, tootedisainist, ja mõistad, kuidas seda kõike võib
tulevikus vaja minna,“ rääkis ta. Vainu soovitas seada rahaga seoses realistlikke
eesmärke, et need tunduksid endale saavutatavad. „Näiteks seadsime
elukaaslasega endale eesmärgiks, et jõuaksime niisugusele sissetulekute
tasemele, et saaksime rohkem toitu tellida ja peaksime ise vähem kokkama.
Samuti soovisime, et ei peaks raha pärast muretsema, kui rohkem taksoga
sõidame. Need eesmärgid saavutasime, siis seadsime järgmised,“ rääkis ta.
Intervjuus Mihkel Rauale kinnitasid Sir Lancelot ja Estoni Kohver 5miinusest, et nende jaoks on raha küll oluline, ent bändi teevad nad siiski selle pärast, et naudivad seda ja see pakub põnevaid väljakutseid. „Me ei mõtle lugu tehes, palju see sisse tuua võiks. Tahame teha võimalikult head laulu, küll see plekk järgi tuleb,“ ütles Estoni Kohver. Mõlemad kinnitasid, et investeerivad osa sissetulekust. Sir Lanceloti sõnul on tal olemas nii kolmas sammas, üksikaktsiate portfell kui mõned kinnisvarainvesteeringud. „Investeerimine on mõistlik ja kõik peaksid võimalikult vara sellega alustama. Aga see, kuhu investeerida ja kui palju sinna energiat panna, on igaühe enda asi välja mõelda. Kõige rohkem võtab minul aega üksikaktsiate pool, sest mulle meeldivad need teemad – ettevõtlus, majandus. Kui see nii palju ei huvita ja süveneda ei viitsi, saab passiivsetesse instrumentidesse investeerida,“ rääkis ta. Estoni Kohver lisas, et on endaga kokku leppinud – igast sissetulekust läheb mingi osa investeerimiskontole. „Edu tipus on oluline oma tulevik kindlustada, tehes tarku otsuseid,“ ütles ta.
Konverents lõppes paneeliga, kus ettevõtjad ja investorid Triin Hertman, Kätriin Huttunen ja Sten Tamkivi rääkisid raha teenimisest ja investeerimisest. „Minu peamine põhimõte rahaga seoses on see, et kasvav sissetulek ei tohiks tähendada väljaminekute kasvu, vaid pigem investeeringute suurenemist,“ sõnas Huttunen. „Rahaga seotud otsuseid peaks tegema teadlikumalt, planeerima, mitte lihtsalt kulutada, sest palgapäev oli,“ lisas ta. Tamkivi tõi välja, et täiendav raha tähendab tegelikult ka täiendavat tööd, kuna pead hakkama mõtlema, kuidas seda raha säilitada, kaitsta ja kasvatada. „Asjade ihalemine läheb mõne aastaga üle. Siis jõuad selleni, et kui teed seda, mida armastad, hakkad hoopis rohkem hindama hoopis aega. Üks mõistlik koht, kuhu raha suunata, on osta aega – leida keegi, kes su kodu koristab, või viia jalgratas kellegi juurde, kes seda putitab, mitte neid asju ise teha. Need asjad vabastavad sulle aega, et saaksid teha seda, mis sulle töiselt meeldib, olla koos pere ja sõpradega. Mida enam raha aja ostmisse suunad, seda õnnelikumalt elad,“ rääkis Tamkivi. Hertman lisas, et kindlasti ei ole tema eesmärk jõuda eluni, kus saaks jalad seinale panna. „Igaühel saab diivanil rullimisest lõpuks siiber. Inimese vajadused on püramiidis – lõpuks tahad pärast baasvajaduste rahuldamist eneseteostusega tegeleda,“ sõnas ta ja andis ühtlasi hea idee enese arendamiseks: „Minge sinna ruumi, tuppa, ettevõttese, kus on teist palju targemad inimesed, ja tehke algul ükskõik mida. Saate oma potentsiaali seal alati suurendada, laiendada. Kui taipate, et te enam ei ole siin ruumis kõige rumalam, olete teistest pigem üle, siis tasub uus ruum otsida.“