Konverentsi avas seekord laia haardega ettevõtja ja filantroop, Bolti kaasasutaja Martin Villig, kes rääkis oma mitmekülgsest ettevõtjateest ja selle jooksul saadud õppetundidest. Ta rõhutas, et noortel tasub juba varakult hakata õppima asju, mis pakuvad huvi, leida iga päev 30 minutit, et ennast arendada ja midagi uut õppida. Esimesed töökogemused saigi ta veebilehti tehes ja DJ-tades juba kooliajal „Selleks ajaks, kui hakkasime tegema Bolti, otsustasin keskenduda ühele asjale koos venna Markusega, kes tol ajal oli alles 19-aastane abiturient. Vaadates meid või ka suuri globaalseid ettevõtjaid, siis kõik on alustanud paari inimese ja ühe arvutiga. Oluline on visioon, töökus, heade inimeste kampa leidmine ja esimeste sammude tegemine, sest siis saad liikuma,“ rääkis ta.
Inspiratsiooniintervjuus eduka investori ja ettevõtja Raivo Heinaga said noored teada, et Hein vaatab rahale nii, et kas oled ise raha ori või on tema Sinu oma. Ta rõhutas lugemuse olulisust. „Võtke algatuseks Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpik“ ja lugege. Oluline pole, kui palju raamatuid Sa loed, oluline on, et Sa loed,“ sõnas Hein. „Finantsvabaks saamine on väärikas eluviis. See tähendab seda, et sa ei sõltu millestki. Sa ei pea hommikul ärgates kusagile minema ja saad valida, mida oma ajaga teed. Sinnapoole peaksime kõik natuke püüdma. Peale 40 eluaastat võid nii avastada, et sinu ori, raha, toob sulle nii palju sisse, et saad oma igapäevased kulud katta ja ei pea enam palgatööl käima,“ rääkis ta.
Noorte paneelis rääkisid kolme eduka õpilasfirma asutajad Karmo Liiv Bikewise’st, Patrik Roostfeldt PELAst ja Eliise Lehtsaar Mossyst. „See teekond on mind inimesena palju kasvatanud. Olen saanud julgust juurde, minu ümber on inspireerivad inimesed. Õpilasfirma on andnud väga hea aluse ettevõtluseks – olen õppinud esinemisoskusi, müügitööd,“ sõnas Lehtsaar. Noored rõhutasid, et iga ettevõtjateel saadud „ei“ on neid õpetanud. „Iga „ei“ on üks samm lähemale jah-sõnale ehk müügile,“ sõnas Roostfeldt. Liiv lisas, et alati tuleb vaadata „ei“ taha, aru saada, miks see tuli, sest nii leiab üles toote kitsaskohad.
Näitleja, lavastaja ja vabatahtlik Elina Pähklimägi rääkis, et mis tahes inimest ka elus huvitab, rahaasjades täpne ja korrektne olemine on kasuks kõigile. Ta rõhutas ka, et alati tasub ise olla julge, küsida parimat võimalikku pakkumist. „Ole julge, mine küsi. Kõige hullem asi, mis juhtuda saab, on see, et sulle öeldakse ei. Aga hunniku ei-de hulgas võib tulla ka jah! Unista ja mõtle suurelt, mine koputa ustele, paku ennast töötajana välja. Pea püsti ja mine,“ sõnas Pähklimägi. Ka tema rõhutas enese harimise tähtsust ja soovitas kuulata „Rahareede“ podcasti, kus keerukaid rahaga seotud asju lihtsalt seletatakse. „Kuulates ja lugedes sisened rahamaailma, õpid selgeks õiged sõnad ja siis ongi juba uks lahti sulle,“ ütles ta.
Kommunikatsiooni asjatundja Raul Rebane rääkis sellest, et peaksime kõik suhtuma kahtlusega suvalistest allikatest saadud infosse. Ta kirjeldas mitut suurt petulugu Eestis ja enesegi elus. „Mõtteviis „ma ei usu kõike, mida mulle räägitakse“ tuleb omaks võtta,“ rõhutas Rebane. „Lisaks: otsige teist allikat, kes info üle kinnitab. Kolmandaks looge endale usaldusväärsete allikate süsteem. Ukraina sõja puhul tegin loetelu 20-25 autorist ja väljaandest, keda jälgin. Neljandaks: helista sõbrale. See tegelikult ei ole naljakas ja toimib hästi, toob maa peale tagasi,“ rääkis ta. Lõpetuseks sõnas Rebane, et meelde tasub jätta üks mõte, mis kõik eelneva kokku võtab: „Kui su ema sulle ütleb, et sa oled ilus, siis maksab seda kontrollida, sest ta on ilmselt kallutatud!“
Konverentsi saab järelvaadata siin