Pangaliidu hinnangul on stabiilne maksukeskkond väärtus, mille eest kõik ühiskonnas seisma peaksime. Tänane geopoliitiline olukord toob paraku kaasa terava vajaduse riigikaitse kulutuste suurendamiseks ning tulenevalt riigi rahanduslikust olukorrast tuleb leida selleks vahendeid. Kui maksutõusudele alternatiivset rahastusallikat ei leita, on oluline, et ettevõtete täiendav maksustamine oleks ajutine, laiapõhjaline, jaotuks üle majanduse võrdselt ning oleks võimalikult lihtsalt administreeritav.
Pangaliidu volikogu juhi Kadri Kiiseli sõnul ei ole praegu maksustamise küsimuses laual ühtegi head valikut. "Eesti julgeolek on erakordselt oluline ja seda ei sea keegi küsimuse alla. Mõistame, et julgeoleku tagamine vajab täiendavaid investeeringuid ja panustama peavad ka ettevõtted. Oleme aga veendunud, et ennekõike aitab riigikassat täita tugev majandus, mis toetub elujõulistele ettevõtetele. Maksutõusud majandust ei erguta, ehkki lühikeses perspektiivis võib tunduda, et need aitavad probleemi lahendada. Pikaajaliselt toovad need pigem kaasa inflatsioonilise keskkonna püsimise ja ühes sellega jätkuva vindumise, vähendades majanduse kiire taastumise väljavaateid,” sõnas ta.
“Kui kaitseinvesteeringute rahastamiseks hetkel muud alternatiivi pole, toetavad pangad pakutud valikute seast 2%-lise ajutise riigikaitselise kasumimaksu kehtestamist kõigile ettevõtetele," lisas Kiisel. “Meie hinnangul arvestaks ettevõtete kasumi maksustamine võrreldes pakutud alternatiividega kõige paremini ettevõtete tegeliku võimekusega riigikaitsesse panustada, mõjutaks kõige vähem ettevõtete investeeringuid majandusse ning oleks kõige laiapõhjalisem, läbipaistvam ja õiglasem.”
Erinevalt omakapitali- või bilansipõhisest maksustamisest ei taba maks sellisel juhul disproportsionaalselt erinevaid sektoreid. Mõlema varapõhise maksustamise lahenduse korral lööks lisanduv maksukoormus ebaõiglaselt tugevalt kapitalipõhiseid ettevõtteid, muuhulgas tehnoloogia- ja finantssektorit, aga ka energeetika-, tööstus-, taristu-, jaekaubandus- ja kinnisvaraettevõtteid. Ühtlasi peletaks see Eestist eemale välisinvesteeringuid ja valdusettevõtteid, kellel puudub märkimisväärne tulu, küll on aga bilansis hulk vara. “Varapõhine maksustamine ei kohtleks ettevõtteid võrdselt, vaid koormaks neid väga valikuliselt, korjates oodatud lisanduvast maksutulust kolmandiku vaid 18-lt ja üle poole paarisajalt ettevõttelt,” selgitas Kiisel.