„Otsustasime
võtta kampaania fookusesse just petukõned ning investeerimispettused, sest need
on täna kõige levinumad pangakliente kimbutavad skeemid. Soovime kampaania abil
näitlikustada petukõnesid ja võimaldada inimesel neid seda ära tunda ning
jagame nõuandeid petukõnele reageerimiseks. Kelmid on suurepärased
manipulaatorid, kellega ei tohi mingil juhul vestlusesse laskuda. Kui keegi
küsib telefoni teel teie internetipanga kasutajatunnust või pakub fantastilist
investeerimisvõimalust, tuleb öelda lihtsalt „Ei, aitäh!“ ning panna toru
hargile,“ ütles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
Põhja
prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juhi Paul Pihelgase
sõnul on Eestis kaks levinumat petuskeemi, mille tõttu on ainuüksi selle aasta
seitsme kuuga inimesed kaotanud 3,2 miljonit eurot. „Paljud eestimaalased
saavad peatselt kätte oma II samba säästud, seega on eriti oluline, et kõik
inimesed oskaksid libakõnesid ja muid petuskeeme ära tunda ja end kaitsta nende
kuritegude eest.“ Pihelgase sõnul on selle aasta seitsme kuuga politsei
registreerinud 313 kuritegu, mis on toime pandud „kõne pangast“ kelmuseskeemi
järgi, sellega on tekitatud kahju kogusummas üle 1,2 mln euro. Ainuüksi juulis
registreeris politsei 84 sellist kelmust, kahjusumma on ligi 356 000 euro.
Investeerimispettuste ohvriks on tänavu langenud 184 inimest, kogukahju on üle
2 mln eurot.
„Kampaania loovlahenduses rõhume lihtsusele – „Ei, aitäh!“ on selge ja meeldejääv sõnum – ning anname selge käitumisjuhise, kuidas finantspetturite konksu otsast viisakalt minema saada. Ütle lihtsalt „Ei, aitäh!“, katkesta kõne ja olukord on lahendatud. Kampaania visuaalne pool on samuti lakooniline, rõhk on pandud audiole – lavastasime koostöös PPA finantskuritegude spetsialistidega kõige tüüpilisemad telefonivestlused petturitega, et tutvustada inimestele kelmide enimlevinud nõkse,“ ütles kampaania loovjuht Madis Ots agentuurist Salama.
Kampaania kestab septembri lõpuni. Selle aja jooksul saavad inimesed finantspettuste kohta infot tele-, raadio- ja trükimeediast, otsepostituste brošüüridest ning internetist. Eriline rõhk on pandud venekeelsele kommunikatsioonile, sest Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on enamus telefonikelmide ohvreid just Eestis elavad igas vanuses vene keelt kõnelevad inimesed.