“Juhime tähelepanu vajadusele tagada pangasaladusena käsitletava teabega tutvumise osas õigusselgus ja kutsume valdkondi juhtivaid ministeeriume üles astuma koostöös konkreetseid samme kõigi õiguskantsleri osutatud puuduste kõrvaldamiseks,” ütles Eesti Pangaliidu juht Kadri Kiisel. Pangandussektor on avatud igakülgseks koostööks sisulise ja kvaliteetse lahenduse leidmisel. “Selgust, kuidas õiguslik raamistik korrastatakse, vajavad nii pangad, kliendid kui ka ühiskond tervikuna. Pangasaladusega tutvumine ehk privaatsfääri sekkumine peab saama õiguslikult läbipaistvalt ja kiiresti reguleeritud,” rõhutas Kiisel. 

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed poole aasta jooksul petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest enam kui 4,5 miljonit moodustasid telefonipettused. Ainuüksi juunikuu jooksul jäid inimesed telefonipettuste tõttu ilma enam kui 2 miljonist eurost.

Üheks suurimaks ohuks on hetkel kujunenud telefonipettused, mille käigus helistatakse inimestele Tervisekassa nimel. „Oleme ka märganud, et antud petukõnesid tehakse täpsemalt sihituna inimestele, kes on tegutseva ettevõtte juhtorgani liikmed. Seetõttu tühjendatakse pettuse ohvritel nii eraisiku kui ka ettevõtte kontod ja tekitatakse võimalusel ka lisakohustused laenude näol, mis samuti kontolt välja võetakse,“ sõnas Pangaliidu pettuste ennetamise toimkonna juht Veiko Kiik.

Konto kaaperdamist võimaldab see, et petiste juhiste alusel on kliendid loonud PIN-koode sisestades endale uue Smart-ID konto, mis on kurjategijate käsutuses ja annab neile täieliku kontrolli kliendi elektroonilise idenditeedi üle. Kiige sõnul suurendab antud petuskeemi ohtlikkust muu hulgas see, et erinevalt varasemast tehakse kõnesid puhtas eesti keeles. Petised teavad kliendi isikukoodi ning ka seda, kas ta kasutab Smart-IDd või Mobiil-IDd. Kuigi antud info on avalikult tuvastatav, aitab see suurendada petiste usaldusväärsust.

Väidetavalt Tervisekassast tuleva kõne käigus palutakse inimesel valida, kas kasutada väidetavat ravihüvitise jääki hambaraviks või retseptiravimite soodustuseks. Otsus palutakse kinnitada Mobiil-ID või Smart-IDga, antud sõnum saadetakse RIA nimel. 

Seejärel saab sama inimene kõne väidetavalt panga IT- või turvaosakonnast, milles uuritakse, kas talle on eelnevalt helistatud ning palutakse avastatud kahtlase tehingu peatamiseks sisestada oma PIN-koodid. Kõne käigus palutakse klientidel infot antud vestluse kohta varjata, kuna väidetavalt on tuvastatud pahatahtlik pangatöötaja, kes on kliendi kontot tühjendamas ning salaoperatsioonis koostöös pangaga on võimalik aidata petis tabada.  

Kelmid õpetavad ehtsale pangatöötajale valetama

Kõnesid tehakse sageli rakenduse WhatsApp vahendusel, klienti ollakse valmis vajalike toimingute läbiviimisel abistama ja selleks juhendatakse teda alla laadima ka ekraanijagajat (nt AnyDesk). Klienti töödeldakse kõne käigus ka selliselt, et kui talle päriselt pangast helistatakse ja küsitakse infot pettusekahtluse tõttu peatatud makse kohta, siis järgivad nad petturitelt saadud juhiseid ja valetavad, et tehing on nende tehtud ning kõik on korras. Päris pangatöötaja suhtes ollakse üleolevad ja umbusklikud. 

„Juhime klientide tähelepanu sellele, et pangad või Tervisekassa ei kontakteeru klientidega kunagi WhatsAppi ega muude suhtlusrakenduste vahendusel ega palu oma seadme ekraani jagada. Samuti ei kaasa pangad kliente salaoperatsioonidesse pahatahtliku pangatöötaja tabamiseks“ lisas Kiik.  

Pangaliit kutsub erinevaid pettuseliike ära tundma 

Pangaliit alustas 26. mail pettuste tõkestamise kampaaniat „Petturil on mitu nägu“, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust erinevatest küber- ja telefonipettuste skeemidest ning meelde tuletada, et igas olukorras, mis puudutab raha, tuleks rahulikult järele mõelda ja võtta aega kontrollimiseks, mitte tegutseda ülepeakaela. 

Lisaks Pangaliidu liikmespankadele rahastavad kampaaniat „Petturil on mitu nägu“, ka sideettevõtted Telia, Elisa ja Tele2. Kampaania leiab aset kahes osas, millest esimene toimub 26. maist 22. juunini ja teine sügisel. Selle aja jooksul saavad inimesed finantspettuste kohta infot tele-, raadio-, trüki- ja sotsiaalmeediast, otsepostituste brošüüridest ning internetist.  

Loe lähemalt, kuidas pettust ära tunda ja ennast kaitsta veebilehelt: https://pettuseinfo.ee/