Mobiil- ja Smart-ID on eestimaalaste seas üpris populaarsed digilahendused. Vaid 16% inimestest ei kasuta mobiil-ID või Smart-ID teenust üldse. Kasutajate seas on populaarsemad pangateenused (82%) ning riigi ja omavalitsuse teenused (68%). Üle poole kasutajatest tarbib ka tervishoiuteenuseid ja ligemale pool kaubandusega seonduvat. 76% nende teenuste kasutajatest teab, et PIN1 laseb erinevatesse keskkondadesse sisse logida ning 83% mõistab, et PIN2 sisestades anname millelegi oma allkirja.
54% küsitluses osalenutest kinnitas, et võrdleb alati mobiil- või Smart-ID kasutamisel telefoniekraanil kuvatud kontrollkoodi selle koodiga, mida teenuse lehel näeb. Samal ajal arvati, et teistest inimestest kontrollib koodide vastavust alati vaid 16%, 49% uskus aga, et inimesed teevad seda enamasti. Koodide vastavust kontrollib enda hinnangul vahel, harva või üldse mitte 19% inimestest, arvatakse aga, et teistest inimestest käitub nii 35%. „Eks see tõde on kusagil siin vahepeal – sotsioloogilistes uuringutes püütakse ikka nö õigesti vastata ja hinnatakse oma käitumist keskmisest paremaks,“ kommenteeris SEB Turbekeskuse turbejuht ja Pangaliidu pettuste tõkestamise töögrupi juht Kätlin Kukk. „On murettekitav, et ligemale viiendik inimesi pigem koodide vastavust ei kontrolli või teeb seda harva.“
Nendest, kelle hinnangul on telefon põhjuseta PIN-koode küsinud, sisestas küsitud koodi 11%. 17% teavitas panka, 24% hoiatas pereliikmeid ja sõpru ning 20% otsis lisainformatsioon internetist. Vaid 2% neist teavitas aga politseid. „See annab kinnitust hinnangule, et enamus pettusekatseid ning kahjuks ilmselt ka paljud õnnestunud pettused ei jõua üldse politsei radarile,“ sõnas Kukk. Juuli lõpu seisuga on politsei statistika kohaselt on tänavu 156 eestimaalast langenud investeerimispettuse ohvriks, 310 saanud kannatada, kuna jäid uskuma telefonitsi end pangatöötajana esitlenud petiseid. Uuemaks pettuse liigiks on kulleri/pakipettused, mille ohvriks on tänavu langenud 166 inimest. Kokku on inimesed tänavu petturitele kaotanud ligemale 4 miljonit eurot. „Ilmselt on alust arvata, et kannatanuid on tegelikult veel enam ning suuremad on ka kahjusummad,“ lisas Kukk.
Värske uuring juhatab sisse Pangaliidu kolmandat aastat toimuva teadlikkuse tõstmise kampaania. „Tänavu keskendumegi just sellele, et inimesed ei sisestaks hooletult, muude tegevuste vahel oma digitaalsete identifitseerimisvahendite PIN-koode telefoni, veendumata, kuhu sisse logivad või mida allkirjastavad,“ rääkis Kukk. Kampaania infolehelt https://pettuseinfo.ee/ leiab levinumate pettuseliikide kohta enam infot ning ka ohumärgid, mis peaksid ettevaatlikuks tegema.