Pangaliidu strateegilised eesmärgid 2018-2020

Eesti Pangaliit on 1992. aastast tegutsev Eesti pankade esindusorganisatsioon. Eesti Pangaliidu 12 liikmespanka annavad tööd 4 tuhandele inimesele, teenindavad 2,2 mln klienti ja omavad 25 mld eurot varasid, millest 19 mld eurot on laenud Eesti majandusse. Eesti Pangaliidu peamised eesmärgid on Eesti panganduse arendamine ja liikmespankade ühiste tegevuste koordineerimine. Eesti Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige.

Eesti Pangaliidu strateegilised eesmärgid 2018.-2020. aastal on Eesti panganduse laitmatu maine, konkurentsivõime ja uuendusmeelsus ning vastutustundlik pangandus. Eesti Pangaliidu märksõnad sellel perioodil on proaktiivsus, koostöö ja avatud pangandus.

1. Eesti panganduse laitmatu maine

  • Tagame pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse
  • Arendame eneseregulatsiooni ja laitmatut juhtimiskultuuri panganduses
  • Tagame talitluspidevuse pangateenuste kasutamisel
Peame oluliseks, et Eesti pangandussektor oleks usaldusväärne ja läbipaistev nii Eesti kui ka välispartnerite silmis. Pankade kõrge kapitaliseeritus ja vajalikud tagatissüsteemid peavad tagama pangaklientide hoiuste kaitstuse ja andma kindluse, et pankade probleemide lahendamiseks ei kasutata maksumaksja raha.

Suhtume rahapesu tõkestamisesse väga tõsiselt. Peame oluliseks, et pangandussüsteemi ei kasutataks rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning et selleks oleksid pankades kasutusel riskikontrollimeetmed, mis vastavad lisaks Eesti õigusaktidele ka rahvusvaheliste organisatsioonide juhistele ning partnerpankade nõuetele. Peame oluliseks, et Eesti panganduse maine oleks laitmatu ning pangad ei võtaks riske, mis võiksid avaldada negatiivset mõju sektori turvalisusele ja usaldusväärsusele.

Toetame pankade koostööd eesmärgil, et klientidele pakutavad teenused oleksid turvalised ja et oleks tagatud talitluspidevus.

Tegevused:
  1. Töötame välja ühised rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed. Astume ühiseid samme, et tagada piisavalt tugevate ja tõhusate kontrollimehhanismide rakendamine rahapesu tõkestamiseks ning muude ebaseaduslike finantsskeemide välistamiseks Eesti panganduses. Ühised rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed on järgimiseks kõikidele liidu liikmetele.
  2. Teadvustame laiemalt tunne-oma-klienti põhimõtete rakendamist panganduses. Oleme aktiivsed tunne-oma-klienti põhimõtete kui rahapesu ja terrorismi riskide maandamise keskse tööriista teadvustamisel laiemalt. Tunne-oma-klienti valdkond hõlmab kliendi isikusamasuse tuvastamist, kliendi varaliste vahendite päritolu tuvastamist ning kliendi igapäevaste majandustehingute jälgimist ja nende sisust aru saamist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamisel lähtume riskipõhisest lähenemisest. Toetame riikliku taustaga isikute ringi võimalikult kiiret määratlemist ja toimiva registri loomist.
  3. Tõhustame mitteresidentide teenindamise protsessi. Oleme pakkunud välja erinevaid samme, mille rakendamisel koostöös riigiga saab tõhustada mitteresidentide, sh e-residentide ja välisinvestorite teenindamist. Sellisteks sammudeks on tegelike kasusaajate registri sisustamine usaldusväärsete andmetega ja ligipääsude loomine vajalikele riiklikele registritele. Oleme valmis panustama, et riigiga koostöös väljatöötatavad lahendused oleksid piisavad seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, efektiivsed ja mitte bürokraatlikud. Toetame ettepanekut, et asutatavate ettevõtete kapitali sissemakseid võidakse teha ka mujal tegutsevate pankade kaudu, ja ettepanekut, mille eesmärgiks on väärtpaberikonto lahtisidumine pangakontost.
  4. Jälgime kõrge riskiga mitteresidentide hoiuste osakaalu. Mitteresidentide hoiuste madal osakaal iseloomustab Eesti pangandussektori usaldusväärsust ja läbipaistvust. Jälgime mitteresidentide hoiuste osakaalu muutust Eesti panganduses ja vajadusel reageerime, kui see peaks oluliselt tõusma. Mitteresidentide hoiuste puhul jälgime erineva riskitasemega klientide hoiuseid eraldi (Euroopa Liit, muud riigid, kõrgema riskiga riigid, off-shore piirkonnad).
  5. Laiendame andmete avaldamist pangandussektori kohta. Alustame kompaktsete ja täiendavate koondandmete avaldamist pangandussektori kohta eesmärgiga anda parem ülevaade viimastest arengutest Eesti panganduses.
  6. Otsime võimalusi dollarimaksete korrespondentsuhete laiendamiseks. Dollarimaksed on oluliseks teenuseks Eesti ettevõtetele. Otsime koostöös pankade ja USA ametkondadega võimalusi täiendavate korrespondentsuhete loomiseks Eesti pankadele.
  7. Teadvustame infoturbe riske panganduses. Infoturbe riskide juhtimine on kujunenud järjest olulisemaks valdkonnaks panganduses. Infoturbe riskide realiseerumine võib kaasa tuua olulised tõrked pangateenustes nii andmete käideldavuse, konfidentsiaalsuse kui ka terviklikkuse osas. Jagame pankade kogemust infoturbe riskide juhtimisest pangaliidu liikmete vahel ning pöörame tähelepanu infoturbe riskide juhtimisele panganduses ja pangateenuste kasutamisel.

2. Konkurentsivõime ja uuendusmeelsus

  • Arendame elutervet konkurentsi panganduses
  • Panustame kaasaegse õiguskeskkonna loomisesse
  • Tagame makseteenuste innovatsiooni panganduses
Toetame panganduse iseregulatsiooni, mille eesmärk on maandada võimalikke huvide konflikte ning edendada head pangandustava. Heast pangandustavast kinnipidamine peab muuhulgas tagama korrektsuse pankade omavahelisel suhtlemisel ning toetama ausat ja elutervet konkurentsi.

Panustame koostöösse õigusloome eest vastutavate ametkondadega eesmärgiga kujundada Eestis kaasaegne õiguskeskkond. Tagamaks Euroopa Liidu regulatsioonide mõistlik ülevõtmine pakume oma koostööpartneritele pangandusalast ekspertiisi ja toetame tegevusi, mis on suunatud erinevatest administratiivsete meetmete rakendamisest tuleneva ühiskondliku kulu vähendamisele.

Toetame uuenduslike ning tarbijale lihtsate, mugavate ja turvaliste toodete ning teenuste turuletoomist. Tunnustame parimaid lahendusi innovatsioonipreemiaga.

Tegevused:
  1. Toetame ettepanekut pankade avansilise tulumaksu arvestamise täpsustamiseks. Pankade avansiline tulumaks halvendab pankade konkurentsiolukorda, pärssides eelkõige kiiresti arenevate ja kohalikul kapitalil põhinevate pankade võimet kasvada ning finantseerida majandust. Oleme teinud ettepaneku kehtestada tulumaksuseaduse muudatusega maksustamise baasiks olevast kvartali kogukasumist täiendav mahaarvamine pankadele summas kuni 5 miljonit eurot aastas, et jõuda õiglase ja adekvaatse maksubaasini. Teeme ettepanekud tulumaksuseaduse sõnastuse ja rakendusaktide täpsustamiseks avansilise tulumaksu arvestamiseks.
  2. Teeme ettepaneku pankadele likviidsuspakkumise loomiseks Eesti Panga poolt. Suur osa Eesti pankade poolt väljastatavatest laenudest on finantseeritud Eesti hoiustajate rahaga. Eesti pangandus on muutunud iseseisvamaks ja vähem sõltuvaks emapankade poolt antavast finantseeringust. Samas on oluline sarnaselt teiste riikidega töötada välja keskpangapoolne likviidsuspakkumise võimalus pankadele.
  3. Teeme ettepaneku laiendamaks pankade ringi, kus saavad arveldada ja hoiustada kohalikud omavalitsused. Teeme ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmiseks, mis avardaks kohalike omavalitsuste valikuvõimalusi pangateenuste kasutamisel kokkulepitud tingimustele vastavates, kuid ilma krediidireitinguta pankades.
  4. Toetame pandikirjaseaduse vastuvõtmist. Pandikirjaseaduse vastuvõtmisega loome võimaluse Eesti pankadel pandikirju emiteerida ja investoritel sinna raha investeerida, elavdades sellega Eesti kapitaliturgu. Pandikirjade tagatiseks on pankade nõuded kinnisvaralaenu saajate vastu või riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.
  5. Suurendame viipemaksete osakaalu. Kontaktivaba tehnoloogia muudab väikeostud mugavamaks ja hoiab kokku maksmisele kuluvat aega. Viipemaksed on kasulikud nii kaardikasutajale kui ka kaupmehele. Seame eesmärgiks, et 2020. aasta lõpuks võtaksid 100% makseterminalidest vastu viipemakseid, 50% väljastatud kaartidest on viipemakse võimekusega ja 25% makseterminalides tehtud maksetest oleksid viipemaksed. Täiendame makseterminale on-line PIN võimekusega, mis võimaldab tasuda viipemaksega ka suuremate ostude eest. E-kaubanduse laiemaks levikuks võtame kasutusele 3-D Secure 2.0.
  6. Toome turule välkmakse teenuse. Välkmakse võimaldab teha euromakseid ööpäevaringselt sekunditega. Seame eesmärgiks, et välkmakse hakkaks toimima esimeste pankade vahel 2018. aasta sügisest ja välkmaksest kujuneks uus standard maksete tegemisel.
  7. Toome turule uusi makselahendusi. Uute makselahenduste eesmärgiks on lihtsam ja mugavam maksete teostamine. Võimalike uute makselahendustena näeme näiteks makse algatamise võimalust teades vaid saaja telefoninumbrit või lugedes vajalikud andmed QR-koodilt, samuti viipemakse võimekusega mobiilimakseid.
  8. Võtame kasutusele avatud panganduse standardid. Avatud pangandus võimaldab pangaklientidel lubada oma pangakonto andmetele ligipääsu teistele ettevõtetele. Alates 2019. aasta septembrist peavad pangad olema valmis kliendi soovil seda infot kliendi jaoks turvalisel viisil kolmandatele osapooltele pakkuma. Selleks töötame välja vajalikud rakendusliidesed (API-d). Me ei toeta skreeperdamist (screen scraping). Turvalisuse ja teenuste lihtsama kasutusele võtmise eesmärgil võtame standardite loomisel aluseks juba väljatöötatud ja Euroopas enim levivad Berlin Group-i standardid, soodustades sellega efektiivsemat koostööd pankade ja finantstehnoloogia ettevõtete vahel.
  9. Toetame tugevate lahenduste kasutamist klientide autentimiseks. Turvalised ja mugavad klientide autentimisvahendid nagu ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID võimaldavad vähendada ebapiisava turvalisusega koodikaartide kasutamist eesmärgiga kaotada koodikaartide kasutamine tulevikus täielikult. Lisaks ID-kaardile ja Mobiil-ID-le toetame teiste alternatiivsete digitaalsete ja sertifitseeritud turvaliste autentimisvahendite nagu Smart-ID levikut ja aktsepteerimist riigi tasandil.
  10. Alustame läbirääkimisi ühise sularahaautomaatide võrgu loomiseks. Tulenevalt vähenevast sularaha kasutusest on otstarbekas teha pankadeülest koostööd, et tagada optimaalne sularahaautomaatide võrk kõikide pankade klientidele. Koostöös suudavad pangad pakkuda sularahaautomaatide teenust parematel tingimustel kui eraldi. Peale kooskõlastamist konkurentsiametiga alustame läbirääkimisi ühise sularahaautomaatide võrgu loomiseks, millega on võimalik liituda kõikidel pankadel. Ühine sularahaautomaatide võrk hõlmab võimalusel kõiki Balti riike.

3. Vastutustundlik pangandus

  • Sisustame vastutustundliku laenamise põhimõtted
  • Arendame finantskirjaoskust ja vastutustundlikku säästmist
  • Teeme koostööd ja vahetame kogemusi oluliste partneritega
Peame oluliseks, et vastavalt vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamisele oleksid eesti inimeste finantsvõimed ja kohustused jätkusuutlikud ning inimeste finantskäitumine ei tekitaks probleeme nende rahaasjades.
Panustame Eesti elanike, eelkõige noorte finantskirjaoskuse edendamisse korraldades koostöös pankadega koolitusi koolinoortele ja tõstes teadlikkust koostöös meediaga. Peame oluliseks, et eesti inimesed koguksid piisavalt rahalisi puhvreid oma vajaduste rahuldamiseks erinevatel eluetappidel.
Oleme avatud koostööle ja kogemuste vahetamisele olulisemate partneritega nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt. Ühised tegevused peavad looma väärtust nii liidu liikmetele kui ka partneritele.

Tegevused:
  1. Pakume välja lahendused majanduse finantseerimisega seotud turutõrgete vähendamiseks. Peame oluliseks parandada finantseerimise kättesaadavust regionaalsete investeeringute, digitaalsete ja intellektuaalsete varade, käivitusfaasis olevate ettevõtete ning teatud spetsiifiliste sektorite (nt kaitsetööstus, lennumasinad) jaoks koostöös riigiga.
  2. Toetame vastutustundlikku laenamist ja koos riigiga positiivse krediidiinfo andmevahetussüsteemi loomist. Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seadusest ning vastutustundliku laenamise põhimõtetest on pankadel kohustus kontrollida kliendi esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Eesmärgiga tagada piisavate meetmete rakendamine vastutustundlikul laenamisel ja piirata ülelaenamist käivitame positiivse krediidiinfo andmevahetussüsteemi, mille kasutamine on kohustuslik kõikidele pankadele ning tegevusluba omavatele krediidiandjatele ja -vahendajatele. Andmevahetussüsteemi käivitamiseks teeme ettepanekud vajalikeks seadusemuudatusteks.
  3. Automatiseerime Maksu- ja Tolliametiga andmepäringu eraisiku sissetulekute kohta. Kontrollimaks kliendi esitatud teavet ning vähendamaks pangakonto väljavõtete esitamise vajadust automatiseerime Maksu- ja Tolliametiga andmepäringu eraisiku tööandja ning sissetulekute kohta, mida võtame arvesse krediiditaotlemise protsessis.
  4. Esitame ettepanekud reklaamiseaduse muutmiseks. Peame vajalikuks laiendada tarbijakrediidi reklaamis lubatava teabe mahtu, et reklaamiseadus võimaldaks klientide teavitamist uutest ja soodsamatest teenustest.
  5. Jätkame finantskirjaoskuse edendamisega. Osaleme Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmis. Viime läbi rahatarkuse kuu, finantshariduse tunnid koolides ja üle-euroopalise rahaviktoriini koostöös Euroopa Pangandusföderatsiooniga.
  6. Toetame pensionisüsteemi arendamist iseseisva säästmise suurendamiseks. Töötavate inimeste arvu vähenedes on oluline motiveerida inimesi rohkem säästma pensionieaks. Toetame tööandjapensioni rakendamist, millega ei kaasneks tööandja poolt III sambasse tehtud maksetelt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) koormust. Teeme ettepaneku arvata III samba väljamaksed välja maksuvaba tulu arvutamisel maksustamisperioodi tulust.
  7. Tagame liidu liikmete kõrge kvaliteedi klientide nõustamisel. Toetame liidu liikmete nõustamiskompetentside ühtlustamist ja kõrget kvaliteeti läbi eneseregulatsiooni ning Baltimaade Finantsnõustajate Liidu nii investeerimise, säästmise kui ka vastutustundliku laenamise valdkondades.
  8. Teeme koostööd oluliste partneritega Eestis ja Euroopas. Teeme koostööd ja kohtume regulaarselt Finantsinspektsiooniga, Eesti Pangaga, Riigikogu rahanduskomisjoniga, ministeeriumite ja ametitega, Baltimaade Finantsnõustajate Liiduga, FinanceEstoniaga ning teiste oluliste partneritega. Tõhustame koostööd Läti ja Leedu pangaliitudega ning Euroopa Pangandusföderatsiooniga.
  9. Korraldame teadmiste ja kogemuste vahetamist liidu liikmetele. Korraldame liidu töörühmadevaheliste ülevaadete tegemist. Vahetame kogemusi külastades teisi pangaliite Euroopas. Vajadusel korraldame ühiseid seminare liidu liikmetele ja partneritele konkreetsetel teemadel.